HomeRegistreeriLogi sisse



Logi sisse
Kasutajanimi:
Parool:
Automaatne sisselogimine: 
:: Unustasin parooli
Latest topics
» 24 h läbu ja teematut juttu - vol 22
by Tinnnnu Teis Dets 12, 2017 6:12 am

» Kellukese pildikogu
by Tinnnnu Nelj Nov 30, 2017 6:29 am

» Kellukese pildid
by kelluke Laup Juun 25, 2016 9:25 am

» The Carmola Family Pictures from Redisch
by Redisch Laup Juul 11, 2015 10:40 am

» Pisikesed probleemid, mis oma teemat ei vaja
by Sillylicious Teis Juul 07, 2015 10:40 am

» The Sims 4 Lühitutvustus
by Meow Kolm Veeb 18, 2015 10:43 am

» ~Twitter.~
by Tinnnnu Reede Jan 16, 2015 12:27 pm

» Foorumi aadress
by Tinnnnu Teis Jan 13, 2015 7:28 am

» Tinnnnu pildid
by Tinnnnu Esm Sept 15, 2014 7:42 pm


Share | 
 

 Mark. 4

Vaata eelmist teemat Vaata järgmist teemat Go down 
AutorTeade
xxd
Veteranliige
Veteranliige


Postituste arv : 3634
Join date : 16/01/2010
Age : 18

PostitaminePealkiri: Mark. 4   Reede Aug 06, 2010 1:11 pm

Teen siis ühte järjejuttu..Loodan, et meeldib smile
1.
Jälle hüppasin voodist püsti kui nägin seda unenägu, juba kolmandat ööd järjest. Mis mul siis muud üle jääb, jälle samasugune varahommik. Heitsin pilgu kellale mis näitas 4.16. Tõusin püsti ning nagu need kaks viimast ööd hakkas mul pea jälle samamoodi ringi käima. Jalutasin rahulikult kööki ning valasin endale tassi külma vett. Keerasin kraanile selja ning jõin. Jätsin tassi lauale, ise minnes elutuppa telekat vaatama. Istusin diivanile ning vaatasin mis telekast tuleb, peatusin uudiste kanali peal kui nad just filmisid minu kõrval maja. Minu teadmiste järgi seal kedagi ei elanud, kuid uudiste järgi…mu pea hakkas uuesti ringi käima. Ma olin järsku ramp väsinud ning heitsin ennast diivani peale…Ärkasin kära peale mis tuli mu köögist. Haarasin ruttu enda toast noa ning liikusin tasakesi kööki. ''Soonia, sa ehmatasid mind.'' Ma istusin laua taha ning Soonia pani mu taldrikule praetud mune, ta ise istus samuti laua taha, et koos hommikust süüa. ''Ma vaatasin eile uudiseid ning seal olevat öeldud, et kõrval majja kolis uus elanik.'' ''Aajah, minagi nägin uudiseid, imelik, et keegi sinna elama läks.’'' ültesin ma. Ülejäänud aja me vaikisime. Pärast sööki arvas Soonia, et võiks minna uut elanikku tervitama. Ma läksin oma tuppa, et end riidesse panna ning me hakkasimegi minema. Õnneks polnudki meil vaja sisse minna, astusime majale lähemale, kui järsku nägime, et ta värvis oma maja.''Tere hommikust, jõudu.'' ''Tarvis.'' Soonia jõudis nüüd ka mulle natuke järgi, kuna ta jäi seda maja kauaks imelikult vaatama. '' Minu nimi on Mark ja teie?'' ''Ma olen Tim, tänan küsimast.'' ''Mind väga huvitab, et miks te siia maha jäetud majja kolite?'' ''Ah see, mulle meeldivad sellised majad, nad on tegelikult väga väärtuslikud ja mõned ei oska neid nii hinnata, kuid mina. Mulle just sellised meeldivad ja kes teie selline olete?’’ Osutas Tim Soonia poole. ’’Vabandust, mina olen Soonia, meeldiv tutvuda.'' Me natuke veel rääkisime, kuid üsna kohe ka lahkusime.
Soonia saatis mind kodu poole, kuid ma ütlesin, et parem oleks kui ta ei tuleks minu koju. Nii, tagasi kodus. Seekord ma ei istunud mitte teleka, vaid arvuti ette. Uurisin Timi kohta infot, kes ta on ja kus ta tuleb. Leidsin väga huvitavat infot ning otsustasin selle enda teada jätta. Peagi kuulsin koputust, läksin avasin ning seal seisis Timi naine vähemalt nii ma arvasin. Ta seisis ukse ees koogiga, kutsusin ta sisse. Tema, aga tegi muudkui mu kodu kohta komplimente. Ma pidin endast hea mulje jätma, seega läksin viisin oma noa enda tuppa. Tagasi tulles nägin ma, et ta soris mu sahtlites. ''Mida te teete?''
''Ah, et einoh…aa, ma otsisin nuga.'' Ma jäin talle imeliku pilguga otsa vaatama, kui lõpuks ütlesin. ''Noad on ülevalt teises sahtlis.'' See kogu värk tundus mulle väga kummaline. Varsti palusin ma tal lahkuda, kell oli juba 7 niisiis vajusingi uuesti teleka ette.
Järsku, ilma, et ei kuuleks ukse paukugi tuli Soonia minu koju. ''Mark, ma tean küll mis tööga sa tegeled'' tõstes nuga oma käes üles nii, et ma seda näeksin. ''Soonia, ma pole tegelikult sinu eest seda varjanud, ära muretse minuga ei juhtu midagi.'' Ütlesin ma diivanil istukile tõustes. ''Ma lihtsalt…ma ei taha, et mu parima sõbraga midagi juhtuks.'' Seda minagi, mõtlesin ma endamisi. Ega ma ei arvanudki, et see töö talle kauaks saladuseks jääb. Tegin pakkumise, et ta jääks öösel minu juurde, kuigi ma ei tahtnud, et ta ärkab üles minu varajase ärkamise peale. Ma andsin talle teki ja padja ise öeldes, et ma magan diivanil. Võtsin oma noa diivani juurde, igaksjuhuks, sest nüüd pole vaja oma tööd enam Soonia eest varjata. Magama jäin mõtlemisega, et loodan, et naabrid ohtlikuks ei muutu, mis mina teha saan, et nad nii kahtlased tunduvad.

Tean, et esimeses osas olen liiga palju kirjutanud sõna ''ning'' niiet vabandan.
Kas peaks jätkama või pole mõtet?


Viimati muutis seda ssuperlehm (Laup Aug 28, 2010 6:59 pm). Kokku muudetud 4 korda
Tagasi üles Go down
Keidzy
Administraator
Administraator
avatar

Postituste arv : 3584
Join date : 14/01/2010
Age : 18
Asukoht : Keila

PostitaminePealkiri: Re: Mark. 4   Reede Aug 06, 2010 3:56 pm

Jätka ikka.
Kuidagi segane vms ma ei tea, aga muidu lahe.

_________________
The Stone Legacy
Tagasi üles Go down
xxd
Veteranliige
Veteranliige


Postituste arv : 3634
Join date : 16/01/2010
Age : 18

PostitaminePealkiri: Re: Mark. 4   Reede Aug 06, 2010 7:19 pm

okei, tore, et keegi loeb smile
Tagasi üles Go down
Bino .
Tubli liige
Tubli liige
avatar

Postituste arv : 167
Join date : 12/07/2010
Asukoht : Kuskil olen .

PostitaminePealkiri: Re: Mark. 4   Laup Aug 07, 2010 2:10 pm

Minu jaoks jäi ka nata segaseks aga muidu normaalne , tee edasi . smile
Tagasi üles Go down
xxd
Veteranliige
Veteranliige


Postituste arv : 3634
Join date : 16/01/2010
Age : 18

PostitaminePealkiri: Re: Mark. 4   Püh Aug 08, 2010 8:28 am

okei, varsti tuleb uus osa.
Tagasi üles Go down
xxd
Veteranliige
Veteranliige


Postituste arv : 3634
Join date : 16/01/2010
Age : 18

PostitaminePealkiri: Re: Mark. 4   Püh Aug 08, 2010 3:09 pm

Okei sorri, et topeltpost, aga topin teise osa üles.
2.
Järjekordselt ärkasin ma üles kell neli, läksin vaatasin korraks kas Soonia veel magab, kuid ka tema oli üleval. Ma läksin tegin meile mõlemale kohvi, asetasin tassid lauale ja istusin laua taha. Nii me siis seal Sooniaga istusime, kui kohvi peaaegu otsa sai ütles Soonia, et ta peab koju minema. Ma olin valmis teda saatma, kuid ta tahtis üksi minna. Tõusin siis püsti ning koristasin laua, panin ennast riidesse ja läksin välja. Jalutasin mööda vaikseid tänavaid kui järsku jooksis mulle vastu närveldav Tim. ''Hommik.'' laususin ma. ''Tead mul on hetkel kiire, räägime hiljem.'' Ma lasin tal endast mööda joosta, kuigi sain aru, et ta midagi varjab. Seadsin oma sammud poe poole, et süüa osta.
Kui ma kodus jõudsin kõik asjad juba kappi panna, siis helises uksekell, läksin kiiresti avama. ''Tere, ma olen Katrin, politseist. Te olete ainuke sugulane kelle me leidsime..Mul on kahju, aga me leidsime just teie tädipoja laiba Anleveri koopast.'' Ta näitas mulle tast pilte, see oli kohutav. Ta oli pandud pea alaspidi koopasse rippuma, politsei rääkis, et arvatavasti oli ta veri pähe vajunud ning ta suri. ''Mul on väga kahju, aga kui teil on mingit infot, näiteks tema vihavaenlaste kohta siis informeerige mind.'' Katrin ulatas mulle oma numbri, ma tänasin teda teavitamast ning seejärel sulgesin ukse. Ma toetusin oma pea ning käega vastu ust, kuni kuulsin uksele koputust. Avasin ukse ning sealt tuli Soonia.
''Issand jumal kas sinuga on kõik korras? Ma nägin politsei autot, mis juhtus?'' Ma kutsusin ta edasi tuppa ning rääkisin kõik ära. Seejärel näitasin tallegi pilte ning Soonia hakkas nutma. Tal oli minust kahju, sest mu perest pole põhimõtteliselt mitte midagi järel. Mu ema ja isa surid auto õnnetuses, mu vanaemad ja vanaisad on juba ammu surnud. Mu tädi poos ennast joobes peaga üles...Tädipoeg oli mu ainus pereliige, nüüd pole mul kedagi peale Soonia.''Kui sul midagi selle vastu pole siis ma sooviksin üksi olla.'' Soonia ei lausunud midagi vaid läks lihtsalt uksest välja. Lebasin diivanil, telekas käis, kuid asjatult. Ma ei vaadanud seda, vaid mõtlesin Chrisile ehk tädipojale.
Terve öö ei suutnud ma magada, tegelikult siiski tund aega ning jälle kui ma kella vaatasin oli see 4.16...Õnneks on nüüd juba kell kaheksa, linnud laulavad ning ilus päike paistab aknast sisse, aga mind see õnnelikuks ei tee. Ma lihtsalt ei saa oma mõtteid temast eemale. Siis aga tormas uksest sisse Soonia. ''Kuule, ära ole nii kurb. Sa ei saa siin lihtsalt istuda, sama hästi võiksime me tegeleda Chrisi mõrvaga, siis saaksime me aidata politseid ja nii tuleb kiiremini mõrvar välja.'' ütles Soonia. ''Tegelikult Soonia, sul on õigus, mis ma siin lösutan.'' Kuna me Sooniaga teadsime Chrisi väga hästi siis tuli see meile ainult kasuks. ''Kuule, Mark, kas sa tead, et tal oleks olnud vihavaenlasi?'' küsis Soonia natuke ebakindlalt. ''Eks igalühel on vihavaenlased, aga ma küll ei tea, et keegi teda nii hirmsasti tappa tahaks.'' No kuulge, olgem nüüd ausad, keegi riputab inimese pea alaspidi koopasse. See on julm, ausalt. Ja miks just Chris me mõtlesime, mis siis, et ta on rikas ja töötab pilvelõhkujas juhatajana. Pigem sõlmiks temaga ärilepinguid, mitte ei tapaks, mis kasu see talle annab? ''Soonia, täna hommikul ma nägin, et Tim jooksis minu eest mööda ning ta paistis väga närvis olevat.'' Ta vaikis pisut kuni ütles. ''Ka mulle tundus Tim pisut kahtlane, kas sa tahad öelda, et...'' ''Jah me mõtleme seda sama.'' Me jäime üksteisele otsa vaatama. Kas me peaksime ta lihtsalt politseile kätte andma? ''Ei, me maksame talle kätte.'' ütles Soonia, nagu oleks minu mõtteid kuulnud.
Soonial hakkas järsku kiire ning tormas mu kodust minema. ''Kuhu sa lähed?'' ütlesin ma natuke karmima häälega. Vastust ma ei kuulnud, otsustasin teda jälitada, aga kui ma õue jõudsin siis ma Sooniat enam ei näinud. Siis pidin ma oma peaga mõtlema, kuhu tal minna...Muidugi, Tim! Ma jooksin Timi koju karjudes. ''Soonia, ei.'' Astusin maja uksest sisse ekslesin natuke kui siis...''Ei! Soonia, mida sa teed!?'' Ta hoidis kahe käega Timi kaelast kinni, no mida sa arvad, et ta teeb, muidugi kägistab...''Lase lahti Soonia, ta pole seda väärt.'' Ta hoidis teda ikka veel kinni, kuid Soonia juhtis teda keldri trepi poole, ma ei suutnud teda peatada. ''Ta võttis kõik mis sul on, kõik!'' karjus Soonia vastu. ''Aga sina, mul oled sina, Soonia.'' Peale seda laskis Soonia ta lahti ning ta kukkus keldri trepist alla. Ta tuli ja kallistas mind. Seejärel tekkis tal plaan, me jooksime mõlemad õue ja läksime...
Tagasi üles Go down
xxd
Veteranliige
Veteranliige


Postituste arv : 3634
Join date : 16/01/2010
Age : 18

PostitaminePealkiri: Re: Mark. 4   Laup Aug 28, 2010 2:47 pm

3.
Seejärel tekkis tal plaan, me jooksime mõlemad õue ja läksime oma kodudesse, me pakkisime oma vajalikke asju kohvritesse. Justnimelt me sõidame linnast ära. Kuulsin autosignaali ning sain aru, et see on Soonia, jooksin õue ja istusin autosse. Siis, aga kihutasime me lennujaama ja küsisime kiiremaid pileteid Miamisse, meil vedas, kuna lend läks kohe kolme tunni pärast. Me istusime lennujaamas, ma vaatasin ringi. Nii palju inimesi, mulle paistis silma mees kellel oli seljas kilt punast värvi ja natuke rohelisega triipe sees. Arvatavasti oli ta Šotimaalt. Nüüd mida ma nägin oli küll halb, väga halb. Katrin tormab minu poole. ’’Kus sa lähed?’’ küsis Katrin. ’’Me lähme Miamisse, puhkama. Ega teil selle vastu midagi pole?’’ ’’Mismõttes ei ole? Te olete Chrisi ainus sugulane, meil on vaja teid küsitleda ja võib-olla saate veel abiks olla. Aga kellega te lähete?’’ rääkis Katrin. ’’Sooniaga, ta istub sealsamas.’’ Näitasin ma näpuga.
’’Mark? On sinuga kõik korras, seal ei istu kedagi.’’ Ütles ta istekohta vaadates.
’’Jaa Soonia istub seal.’’ Ma vaatasin ise ka tooli poole, Soonia istus seal. Mis küll Katrinil viga on? ’’Mitte kedagi ei istu seal, Mark.’’ Ma ei teadnud mida öelda…vaatasin korraks veel toolide poole, mis siis, et Soonia seal istus ning ütlesin. ’’Ahjaa, ta läks vetsu. Mul ei jookse täna mõte hästi.’’ Katrin vaatas mind. Nüüd kuulsime teist heli. ’’Lend Miamisse tõsteti ette poole. Lennujaamas on väiksemad rikked, lend Miamisse läheb 5minuti pärast.’’
Ta kordas juttu kolm korda ning siis jäi vait. Katrin vaatas mind. ’’Mark, ma ei saa lasta sul minna.’’ Ma jälgisin teda, seejärel vaatasin taha, jälgisin uuesti teda…’’Jookse!’’ ütlesin ma Sooniale ise jooksma hakates.
Me jooksime Miami lennu poole, kuid asi polnud nii lihtne midagi. Katrin jooksis meile järgi. ’’Võtke ta kinni.’’ Karjus Katrin turvameestele. Me jooksime nii kuidas suutsime, meie piletid kontrolliti kiiresti ära ning me saime lennukisse.
Otsisime oma kohad üles, lootes, et Katrin ei tule lennu peale. ’’Lend stardib, palun kinnitage oma turvavööd’’ ütles üks naine eespool. Ta rääkis veel midagi ohutusnõuetest, seejärel me startisime. Ma vaatasin aknast välja, ilus loodus. Maa on ilus roheline, miks ma sellest ennem mõelnud pole? Polnud lihtsalt kaua lennukiga sõitnud. Järsku tundsin, et Soonia pea vajus mulle sülle. Ta oli vist nii väsinud. Nüüd läksid mu mõtted Soonia peale. Miks küll Katrin teda ei näinud, mis toimub? Kas äkki…’’Mark, lend lõppeb kohe.’’ Ütles Soonia, ma jäin vist magama mõtlesin ma. Tavaliselt ma lennuki peal ei maga. ’’Maandume Miamisse, palun võtke lahti turvavööd ning astuge ettevaatlikult lennukist välja.’’
Me läksime pagasite juurde ning ootasime oma kohvreid. Pidime vähemalt 15 minutit ootama kuni me leidsime oma kohvrid. Kohe oli saabumas ka õhtu, me otsisime lähedaima hotelli. Me saime ühetoalise hotellitoa. See polnud just kõige ilusam, kuid rohkem me endale lubada ei saanud. Toas oli narivoodi, mille tekipüürid olid väga rõõmsameelsed, täpilised ja puha. Narivoodi kõrval oli riidekapp, mille värv oli mõnest kohast maha kulunud. Ka seinad polnud just kõige ilusamad, kuid vähemalt nii paljugi. Isegi väike köök oli meil toas ning ka vannituba. Aga vannituba oli eraldi ruumis. Me jätsime oma kohvrid tuppa ning läksime värsket õhku hingama. Oh, Miami on imeline mõtlesin ma.
Käisime päris mitu poodi läbi. Sellepärast olimegi nii väsinud. Me läksime oma hotelli tuppa tagasi. Soonia läks meile teed tegema, kui järsku kostis jube hääl.
Ma läksin kiiresti kööki vaatama. Tim! Ta seisis köögis ja ähvardas Sooniat püssiga. ’’Tim, mida sa teed?’’ ütlesin ma püüdes säilitada rahu. ’’Soonia oleks mu peaaegu tapnud!’’ Oh muidugi.. Tore on. Tead Tim sa oleksidki võinud ära surra. Oli tükk aega vaikus..’’ Ma oleks pidanud su ära tapma.’’ Ütles Soonia. Tänu sellele mida Soonia ütles, läks Tim närvi ning vajutas päästikule…
Tagasi üles Go down
Eeesi-
Veteranliige
Veteranliige
avatar

Postituste arv : 3073
Join date : 03/01/2010
Age : 22
Asukoht : tartu

PostitaminePealkiri: Re: Mark. 4   Laup Aug 28, 2010 3:35 pm

Lahe. Tee edasi ikka wink
Tagasi üles Go down
http://eesiraa.tumblr.com/ & http://muffinincity.blogspot.co
xxd
Veteranliige
Veteranliige


Postituste arv : 3634
Join date : 16/01/2010
Age : 18

PostitaminePealkiri: Re: Mark. 4   Laup Aug 28, 2010 5:09 pm

Okei, eks ma teen siis, aga see on eelviimane osa, peaks ära mainima happy
Tagasi üles Go down
xxd
Veteranliige
Veteranliige


Postituste arv : 3634
Join date : 16/01/2010
Age : 18

PostitaminePealkiri: Re: Mark. 4   Laup Aug 28, 2010 7:00 pm

Okei, kuna keegi rohkem ei loe siis topin ära viimas osa.
4.
Tim vajutas päästikule..kuna mul pole eriti hea reageerimisvõimega siis tegin seda mida ma kõige paremaks pidasin. Ma hüppasin Soonia ette..Silme eest läks kõik mustaks ning ma vajusin põrandale. Ma kuulsin väga halvasti, kuid midagi ma ikkagi kuulsin. Jooksusammud..aken purunes..keegi vajutas uuesti päästikule..Või vajutas keegi päästikule enne kui aken purunes mõtlesin ma nii palju kui veel mõelda suutsin. Mõne ajapärast suutsin ma avada oma silmad. Vaatasin ümberringi ning nägin väga palju verd. Mu pea käis ringi.
Nägin nii uduselt kui näha võisin. Kuid asi oli veel hullem kui ma arvasin. Silmanägemine hakkas halvenema. Kuulsin kuidas Soonia vajus põlvili mu juurde öeldes: "Ei! Mark sa ei tohi surra!" röökis Soonia.
Aega möödus, kui avasin uuesti oma silmad nägin juba selgemalt. Nägemine tuli tagasi, vähemalt natukenegi. Soonia oli mu peale vajunud ise hirmust nuttes. "Soonia, mu..mul on..võta mu särk ära.." rääkida oli tõeliselt valus, kuid ma pidin seda ütlema. Soonia tõstis oma pea üles ning eemaldas mu särgi. "Aga muidugi." lausus Soonia. Nägin, et Soonia nägu läks rõõmsamaks. Soonia kiskus kuulivestist kuuli välja ning asetas selle põrandale. Soonia kallistas mind..
Jälle avades oma silmad ja vaadates ringi nägin ma enda ümber hotellituba. Samasugune nagu see varem oli. Täpilised voodilinad, kulunud sein ning riidekapp. Ise aga olin ma voodis. Soonia ilmus just köögist. "Ma tegin sulle teed. Loodan, et tunned end paremini." lausus Soonia tee narivoodi kõrvale maha asetades. Ma jõin oma teed mis oli veel üpris kuum, kuid mind see ei häirinud. Lõpuks proovisin ma rääkida. " Soonia, me peame siit Miamist kaduma." ütlesin ma rahulikult. "Jah, muidugi." vastas Soonia ning läks arvutisse.
Mõne aja pärast ma küsisin: "Mida sa teed?" vastuseks ei saanud ma midagi pärast viite minutit. " Vaatan lennuaegu, kõige varem saaks 7 tunni pärast. Mis sa arvad? Liiga vara?" küsis Soonia. " Mis päev täna on?" küsisin ma kiirustades. " Sa magasid ilusti terve öö. Täna on reede. Kas lähme siis? kordas ta sama küsimust. " Noh, eks me siis lähme." vastasin ma. Ma proovisin voodist välja astuda. Tõusin püsti ning õnneks ei olnud enam kuskilt valus. Ja uuesti läks silmade eest mustaks, istusin tagasi voodi peale. "Mis nüüd? Ära ainult üle pinguta." ütles Soonia. "Silme eest läks mustaks." vastasin ma silmi hõõrudes. "Kas me ikka saame täna minna koju?" küsis Soonia murelikult. " Eiei, me peame minema." laususin ma. Ma tõusin uuesti püsti, aga seekord mitte kiirustades. Ma läksin vannituppa ning pesin oma näo puhtaks, vannitoast välja astudes laususin ma Sooniale: "Me peame ju siis minema pileteid ostma." Soonia tõusis püsti jättes läpaka voodi peale. Ta hakkas kapist asju välja võtma ning kokku pakkima. Samuti tegin ka mina. Kui asjad koos läksime me aeglaselt lennujaama, kuna mul olid tasakaaluhäired. Lennujaamas jäin ma uuesti magama..
Lõpuks ärkasin ma üles selle peale, et Soonia mu püsti tiris. " Lend hakkab." lausus Soonia. Ei midagi muud. Ma tõusin jalule ning ma kõndisin Soonia abiga lennuki peale.
Seekord ma lennukis magama ei jäänud. Vaid hoidsin lihtsalt silmi kinni mõeldes oma elu peale. Mul pole kedagi peale Soonia oli mu viimane asi millele ma mõtlesin. Seejärel avasin oma silmad ja vaatasin lennuki aknast välja. Hakkasime maanduma. Lehmad nägid välja nii väiksed nagu kanad. Isegi järved ei tundu ülevalt nii suured kui need tavaliselt on.
Kui lennujaamast välja astusime nägime Soonia autot. Panime oma kohvrid auto peale ning itsusime ka ise autosse. Soonia sõitis koju kiiremini kui tavaliselt..Mõne aja pärast olimegi minu juures. Läksin Soonia abiga oma koju ja jäin vedelema voodi peale. " Kas ma jään siia? Või sooviksid sa üksi olla?" küsis järsku Soonia minu käest. "Sa võid minna." laususin ma Sooniale vastuseks. Soonia lahkus. Järsku helises uuesti uksekell. Ma ei suutnud püsti tõusta, möödus mõni minut ning ma siiski otsustasin minna ust avama. " Mark, mis teiega juhtus?" küsis Katrin. Oeh, Katrin oli viimane asi või isik keda ma näha tahtsin. " Ah, ei midagi erilist." laususin ma." Meil on vaja rääkida" ütles Katrin ning tormas uksest sisse. Ma sulgesin ukse, käisin vetsus ning kööki minnes oli Katrin juba isegi kohvi jõudnud teha. Ma istusin laua taha. "Mis vaja?" küsisin ma kohvi rüübates. " Räägi mulle täpsemalt sellest Sooniast või kes ta oligi." küsis Katrin kohvi segades. "Ta on olnud mu sõber juba lapsepõlvest, ta elab seal majas." ütlesin ma näidates näpuga aknast välja kõrval maja peale. "Soonial pole ühetgi sõpra peale minu ja minul pole kedagi peale tema." laususin ma. Kestis vaikus. "Aga, Mark." ütles Katrini aeglaselt. "Jah?"
"Sa oled vist natuke sassis..keegi ei ela seal majas. Ei ole elanud juba üle 10 aasta. Ma pean nüüd minema." lausus Katrin ning läks mu majast välja. Pole kedagi elanud 10 aastat? Kas see kõik on olnud mu kujutlusvõime? Need kõik aastad? Ma olen uskunud ei millegisse? Sooniat pole olemas? See seletaks küll seda , et Katrin teda lennujaamas ei näinud. Niiet kõike seda kohutavat olen teinud ma ise? Timi kägistanud, aga keda Tim siis ähvardas kui ta oli Miami hotellitoas. Ei kedagi? Kas Tim on ka välja mõeldis? Ei, ei saa olla. Tema pole, kuid Soonia siiski vist on. Ma tõusin püsti ning läksin magamistuppa. Avades oma riidekapi.Sealt välja võttes oma püstoli. Istusin voodi peale. Sihtisin püstoliga ajude poole.
Ma ei taha üksinda elada, eikellegita. Mu elul pole mõtet ütles ta ning vajutas päästikule.
Tagasi üles Go down
Eeesi-
Veteranliige
Veteranliige
avatar

Postituste arv : 3073
Join date : 03/01/2010
Age : 22
Asukoht : tartu

PostitaminePealkiri: Re: Mark. 4   Esm Aug 30, 2010 9:50 am

nii hea jutt ! ;D. lõpp oli ka hästi, noh, hea võinii. kurb ka ikka, aga hea :]
Tagasi üles Go down
http://eesiraa.tumblr.com/ & http://muffinincity.blogspot.co
xxd
Veteranliige
Veteranliige


Postituste arv : 3634
Join date : 16/01/2010
Age : 18

PostitaminePealkiri: Re: Mark. 4   Esm Aug 30, 2010 11:47 am

haha, okeimidaiganes, tänud xd.
Tagasi üles Go down
Kets101



Postituste arv : 3
Join date : 17/02/2011

PostitaminePealkiri: Re: Mark. 4   Esm Veeb 21, 2011 4:30 pm

Nii hea jutt! Võiksid veel midagi sellist kirjutada!
Tagasi üles Go down
xxd
Veteranliige
Veteranliige


Postituste arv : 3634
Join date : 16/01/2010
Age : 18

PostitaminePealkiri: Re: Mark. 4   Kolm Veeb 23, 2011 5:56 pm

Aitäh. happy
Minuarust see suht ebaõnnestunud jutt. happy
Aga aitäh sellegipoolest. happy
Tagasi üles Go down
Külaline
Külaline



PostitaminePealkiri: Re: Mark. 4   Reede Juul 15, 2011 9:50 pm

Okei mulle meeldib, aga häirib natuke su mõndade lausete ülesehitus. Muidu idee on iseenesest suht hea. happy
Tagasi üles Go down
xxd
Veteranliige
Veteranliige


Postituste arv : 3634
Join date : 16/01/2010
Age : 18

PostitaminePealkiri: Re: Mark. 4   Laup Juul 16, 2011 4:11 am

lol, tänud. happy
Ma kirjutasin selle niii ammu. XD
Tagasi üles Go down
Sponsored content




PostitaminePealkiri: Re: Mark. 4   

Tagasi üles Go down
 
Mark. 4
Vaata eelmist teemat Vaata järgmist teemat Tagasi üles 
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1

Permissions in this forum:Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
 :: Kirjandusnurk :: Muu kirjandus-
Hüppa: