Küll õnn pöördub. Esimene osa.

Noniimh, sain siis esimese osa kah valmis.


Nii me siis vaatame kuidas meie Mia mängib, ning mõtisklesime oma elu üle.
"Bill, kas sa jõuad süüa, ma teeks meile?" küsisin ma. "Tead ma pole kindel, et ma jõuan süüa, aga sa võid teha. Sest ma pean ju tööle jõudma."
"Jah, ma tean." Aga ma hakkan siis tegema, mõtlesin ma endamisi.


Ma tõusin püsti ning otsisin külmkapist aineid millega teha hommikusööki.


Õnneks oli Billil aega süüa. Tavaliselt läheb ta tühja kõhuga kodust ära.
"Kuule, kas sa täna jõuad õhtusöögiks koju?" alustasin ma uuesti juttu.
"Noh, eem...maitea, vaatab." vastas Bill samal ajal kiirustades.


"Okei ma pean minema."
"Heakene küll, aga proovi õhtusöögiks koju jõuda." ütlesin ma ning me jätsime hüvasti nagu igal hommikul.


"Nonii, Mia, me oleme jälle kahekesi. Mis sa täna teha tahaksid?"
"Tahtma mänkima." ütles Mia oma pudikeeles.
Mis siis muud üle jääb kui tema soove täita.


"Näed sa, pane lusikaga vastu potti, eksole lõbus." ütlesin ma ise nardes.


Mia virutas lusikaga vastu potti ning hakkas naerma, kuna see heli oli väga lõbus.


Natuke aega hiljem, kui pottide ja pannidega mängitud oldi, õpetasin ma Miat kõndima.
Tal tuli see juba päris hästi välja. Siis, aga läks tal kõht tühjaks..


"Nonii, Mia, palun." ütlesin ma, lootes, et tal täna on see sõna meeles mida ta peab ütlema kui talle midagi antakse.
"Mis sa ütled?" Natuke aega möödus.."Aith." ütles Mia kui ta kõhu täis sai.


Siis üks väike kaisutus...

Õhtu.



"Head ööd, Mia. Ilusaid unenägusid."
"Hät ööd." ütles mulle Mia vastu.
Siis läksin ma kööki, mõeldes süüa teha ning seda ma ka tegingi.
Kui olin söögi lauale serveerinud, siis ilmus ka laua taha Bill, ei tea küll kust, aga seal ta oli.


"No, tere. Nii tore, et sa jõudsid õhtusöögiks koju." ütlesin ma rõõmsalt.
"Eksjah, ma jätsin paar asja tööl tegemata. Muide kus Mia on?"
"Mia magab, ime onju?"
"Jah, aga väga tore, et ta lõpuks magama jäi.Tavaliselt ta ju ei maga,"
"Määhh...Issssii!!" karjus Mia teisest toast.
"Ma lähen ise." ütlesin ma Billile, et ta saaks oma söögiga ühele poolele.


"Noh, Miake, kuulsid, et issi tuli jah?"
"Isssi." ütles Mia natuke pudikeelt vahele visates.
Ma kõndisin Miaga Billi juurde ning ootasime seal kuni ta ära sööb.


Ootasime ja ootasime, kui lõpuks ütles Bill.
"No tere Mia." ning tõusis laua tagant püsti olles lõpetanud oma söögi.
Ma andsin Mia Billi kätte ning asusin nõusid koristama.


"Miakene, kas sa ei tahaks uuesti magama jääda, nüüd kuis issi on siin saad sa ju rahulikumalt magada, eks?"
"Issi!"
Bill pani ta uuesti voodisse, lootes, et ta magama jääb.
Seejärel me Billiga vahetasime riided ära ja, et mitte Miat segada olime me elutoas.


Ja nautisime oma elu, mis siis, et me oleme vaesed. Aga peaasi, et meie pere ei laguneks.
Peaasi, et me teineteist armastame, mõtlesin ma.Mu mõte peatus, kuuldes kära..ning peale selle kuulsin ma juba nuttu.
"Emmme!" karjus Mia.
"Ma lähen ise." ütles seekord Bill.


"Noh, mis viga, Mia?" küsis Bill rahulikult.
"Mülaa, müla." rääkis Mia.
Kuna ka meie Billiga kuulsime müra siis, otsustas Bill minna vaatama, mis vastas korteris toimub.


Bill koputas ja koputas, kuid kedagi ei olnud kodus, või noh.
Vähemalt, keegi ei tulnud ukse peale. Lõpuks tuli Bill tagasi koju.


"Seal ei ole kedagi. Ma isegi vaatasin aknast sisse." kurtis Bill.
"Nojah, mis seal ikka. Aga lähme siis äkki magama?"
Peale seda nad jäidki magama. Samuti ka Mia.

Hommik.




Õhtul enam ei kopsitud vastu seina, vaid me saime rahulikult magada.
Nüüd kohe kui ma üles ärkasin. Hakkasin ma hommikusööki tegema.


Ning ärkas üles ka Bill, kes kohe riidesse pani ja sööma läks.


Jätsime Billiga, juba söögilauas hüvasti. Seejärel koristasin ma nõud ning läksin Mia juurde, kes oli samuti üles juba ärkand.


Tegin talle täitsa uue soengu, õigemini tegin ta patsi lahti. Siis mõtlesin talle ka uued riided otsida.


Seejärel, panin ma ta elutuppa mängima. Seekord ilma minuta.
Ise ma vaatasin telekat. Varsti ma ikkagi natuke mängisin Miaga.


Viskasin ta õhku ja püüdsin muidugi ka kinni.
Lõpuks, aga ütlesin ma Miale, et ta ootaks mind elutoas, et ma käin korraks vetsus ära.


Läksin vetsu, ja pesin käed ära.


Ja kui ma tagasi tulin, siis Miat enam ei olnud.
"Mia! Mia, kus sa oled!" karjusin ma täiest kõrist.
Siis ma mõtlesin, et äkki on see Chris'i ja Anna kaval plaan, et röövivad ära ja siis on neil haa-haa paras.


Ma haarasin kähku telefoni ja helistasin Billile, et ta koju tuleks.


Ise ma ootasin teda diivanil. Ma ei suutnud mõeldagi, kus ta olla võiks.
Kui see tõesti on Chrisi plaan siis maiteagi. Me ei saagi teda siis tagasi.


"Mia..Mia teda ma korraks vetsu teda.." ütlesin ma rabistades, kui Bill koju jõudis.
"Mis juhtus, sa rääkisid, et midagi oli Chrisi ja Annaga?" Bill üritas mind rahustada ning lõpuks see tal ka õnnestus.
"Ta..Ma läksin vetsu, ainult korraks tõesti..ja..Ma ütlesin Miale, et ta ootaks mind elutoas, aga kui ma tagasi tulin siis..teda polnud..ma arvasin, et.." siis Bill katkestas mind.
"Et Chris ja Anna ta varastasid. Kuule, teadmis. Lähme uurime ümbrust, äkki ei olnud asi Chrisis ja Annas. Äkki ta läks lihtsalt õue?" ütles Bill.
"Kuidas ta ise ukse lahti sai ei tea?"



"Kuule rahune, lähme vaatame maja ümbert ringi.."

_____
Okei siiani olen veel jutuga suht rahul
Kommentaare

väga huvitav & äge on

Tänud
Ma arvasin, et tegelt esimene kommentaar on kriitikat täis xd.

Oh, mulle ka meeldib. Selline reaalne on javärki. Naatuke rohkem põnevust võiks ka olla järgmistes osades, aga muidu meeldib väga (Y) ! ;D

Oki, tänud

Minule ka meeldib

Väga tore.

Algus nagu natuke venis, aga lõpp oli hea

Uut

Tänud.
Ma arvan, et uuega ikka läheb aega, sest esiteks, ei ole veel ideid. Ja teiseks mul on alati nii, et kui ma teen mingi osa ära siis ma üks päev peale seda simsist puhkan