Logi sisse
Latest topics
» 24 h läbu ja teematut juttu - vol 22by Tinnnnu Reede Jan 22, 2021 11:04 am
» Tead mis? See on legacy!
by Ananass Reede Aug 07, 2020 4:28 pm
» Kellukese pildikogu
by Ananass Püh Veeb 02, 2020 4:43 pm
» Sims 2 lisaosad
by kristiinahelena Laup Dets 21, 2019 10:05 am
» Elina The Sims 4 pildid - 6 juuni 2018
by melachi the witch Kolm Juun 06, 2018 1:59 pm
» Kellukese pildid
by kelluke Kolm Mai 30, 2018 2:49 pm
» The Carmola Family Pictures from Redisch
by Redisch Laup Juul 11, 2015 10:40 am
» Pisikesed probleemid, mis oma teemat ei vaja
by Sillylicious Teis Juul 07, 2015 10:40 am
» The Sims 4 Lühitutvustus
by Meow Kolm Veeb 18, 2015 10:43 am
Õed - 1. Osa
+4
Ellii . (K)
Marite:)
Ananass
Dulcet
8 posters
:: Kirjandusnurk :: Simsijutud :: Dulceti jutud
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1
Õed - 1. Osa
Sissejuhatus
Okei, Delila, käitu normaalselt. Ta ei tohi midagi kahtlustada mõtles Delila ja koputas uksele. Kuna uks oli klaasist nägi ta, kuidas Hope ukse poole sammus naeratus näol. See ajas Delila veel rohkem närvi Naerab minu üle?! Okei Delila jää rahulikuks. Delila oli kaela pannud kaelakee mille ta ema oli talle kinkinud kui ta oli nädalane, ta õel oli täpselt samasugune. Ta nägi, et Hope kandis enda kaelakeed samuti. Siis tegi Hope ukse lahti.
Hope haaras Delila embusesse ja ütles : "Sa ei kujuta ette kui hea meel mul sind näha on!"
Delila: "Minul sind ka!" lausus Delila ja naeratas salakavalalt.
"Tule kööki, meil sai just söök valmis. Sa oled arvatavasti väga näljane!"
Nad sammusid vaikselt kööki.
Delila ja Hope istusid lauda. Tekkis piinlik vaikusemoment, kuid siis lõhkus Delila vaikuse. "Kui vana Simona on juba? Ma pole teda nii ammu näinud."
"Aasta." ütles Alvin. "Ja pool." täiendas Hope.
Siis hakkas Simona vaikselt jonnima kuna ta oli oma söögi ära söönud ja tal oli ilmselgelt igav.
Kui Hope Simona sülle võttis haigutas tüdruk suurelt ja Hope otsustas tüdruku magama viia.
"Alvin mine näita Delilale ta tuba, ma tulen ka kohe alla."
Tuba ajas Delila jällegi marru. Mul võiks hetkel olla villa, aga ma saan lihtsalt ühe väikese toa?
Ta mõtted katkestas Alvin "Kuidas meeldib?" "Väga" vastas Delila võltsi naeratusega.
Ta kuulis, et Hope tuleb alla.
"Läheks teeks tassi kohvi ja ajaks juttu?" pakkus Hope.
"Miks mitte" ütles Delila.
Nad jõid kohvi ja rääkisid niisama kõigest ja mitte millestki. Lõpuks ütles Hope, et läheb uurib kus Alvin on.
Kui Delila üksi elutuppa jäi nägi ta klaverit. Talle tuli meelde et väiksena ta õppis seda lausa 2 aastat. Teised hobid oli ta mõne kuuga pooleli jätnud. Ta mängis seda ning lubas endale, et hakkab klaverit mängima nüüdsest iga päev kuni ta seda oskab.
Siis tuli tuppa tagasi Hope. "Kas sa leidsid Alvini" küsis Delila. "Ei äkki ta läks jalutama. Aga head ööd mul on homme tööpäev."
Delila läks voodisse ning jäi üsna pea magama.
Korraga ärkas Delila karjumise peale üles. Ta kuulis et se tuli köögist. Ta läks vaikselt köögi ukse taha ja piilus.
See oli tema vaatepilt.
"Ma ei ole su mingi ori. Ma võin ka väljas käia kui ma tahan." Karjus Alvin. Tundus et ta on täiesti purjus.
"Okei, mul on homme tööpäev ja ma ei viitsi seda jama kuulata, ma lähen voodisse ja sina magad diivanil."
"Just nii, teie kõrgeausus" ütles Alvin sarkasmiga.
Delila jooksis kiirelt oma tuppa, et Hope teda ei näeks.
"Täna tuleb hea uni" ütles Delila endale rõõmsalt. Ta oli väga õnnelik, et Hope'i elu polnud nii täiuslik kui see näis.
Hommikul ärkas Delila toidulõhnade peale. Ta läks kööki. Kõik oli jällegi väga vaikne. "Tere hommikust!" ütles Delila. "Oi sa juba üleval? Tule istu siia ma toon sulle süüa." lausus Hope.
Delila sai aru, et Hope üritas vestlust elavamaks teha. Hope ei tahtnud, et keegi saaks aru, et tema ja ta mees olid öösel tülitsenud.
Lõpuks tõusis Hope püsti ja ütles, et ta peab hakkama tööle minema. "Kena päeva kõigile" Ta kallistas veel Simonat ja läks siis riideid vahetama. Varsti ta oligi läinud.
Delila otsustas võtta ühe mõnusa mullivanni. Ja kuna ilm oli nii ilus ...
... otsustas ta minna päevitama.
"Delila, Kas sa magad?" hüüdis Alvin.
"Ei, ei . Kas midagi on vaja?"
"Kas sa saaksid korraks Simonat hoida? Ma käin toidupoes ära."
"Jah, muidugi."
Kui Alvin läinud oli sai Delila aru, et see oli suurepärane kättemaksmis viis. Kui väike Simonake lihtsalt uppuks ära, siis Hope saaks tunda mida Delila kui ta kõik raha ja villad õele kaotas.
"Mine tee sulla sulla" Julgustas Delila.
Varsti kukkuski Simona vette, kuid Delilal hakkas vees karjusvast lapsest siiski kahju ja ta hüppas vette ja tõi ta kaldale.
Kui ta last süles hoidis klammerdus Simona täiesti tema külge. Delila hakkas peaaegu nutma. Ta ei suutnud uskuda et ta oleks äärepealt lasknud Simonal surra, tema polnud ju milleski süüdi.
Ta pani Simonale selga kuivad riided. Simona nägu läks naerule ning Delila tundis suuri süümepiinu.
Siis nägi ta, et Simona haigutas jälle. Ta otsustas ta magama panna.
"Ilusaid unenägusi" ütles Delila Simonale ja tegi ta laubale musi.
Delila ei tundnud ennast äragi talle polnud kunagi lapsed meeldinud, aga Simonas oli midagi erilist.
Delila läks enda tuppa ja pani ennast riidesse, kuid siis kuulis ta, et keegi tuli majja.
See oli Hope. Kui Hope teda embas ja talt küsis kuidas ta päev läks tõusis jällegi Delilas viha, ta oleks võinud hetkel olla kümne miljoni simleoniga kusagil Hispaania rannal ilusas villas...
"Hästi" vastas ta lõpuks Hope'le küllaltki siira hääletooniga.
"Kus Alvin ja Simona on?" Küsis Hope.
"Alvin läks mõne tunni eest söögipoodi ja ma panin Simona juba magama." Vastas Delila.
"Olgu... Ma lähen teen meile mõned võileivad." Ütles Hope ja suundus kööki.
Hope tegiköögis võileibu ise samal ajal mõeldes : Ta ei saa ju jälle joomas olla. Ma lihtsalt ei suudaks seda enam taluda. Ma ju üritan ennast parandada, aga ma ei ole kunagi tema jaoks piisavalt hea.
Samal ajal mängis Delila klaverit. Ta üritas endale antud lubadust pidada ja mängida klaverit iga päev.
Siis kutsus Hope ta sööma. "Mul on sulle üks tähtis jutt." ütles Hope.
"Noo, mis jutt?" küsis Delila.
Hope:"Ma pean homme sõitma tööasjus Itaaliasse, kaheks päevaks. Mis sa arvad, kas sa saaks Alvini ja Simonaga hakkama?"
"Muidugi" vastas Delila. See teeb mu plaani nii lihtsaks mõtles Delila.
Nad rääkisid veel kui korraga astus sisse ilmselgelt täiesti purjus Alvin.
Ja neil tekkis jällegi Hope'iga tüli.
- Spoiler:
Delila (vasakul) ja Hope (paremal) on identsed kaksikõed. Kuigi nad näevad täpselt samasugused välja on nende iseloomud täiesti erinevad. Hope õppis koolis ainult A+ - idele ja sai sisse ühte riigi parimasse ülikooli. Hetkel on ta küllaltki kuulsa sisekujundusfirma omanik. Tal on abikaasa Alvin kes on kodus "perenaise" eest - ta teeb süüa ja hoiab nende imearmast väikest tütart Simonat.
Delila on väiksest peale pööranud põhi tähelepanu välimusele. Koolis ta käia ei viitsinud, kuid kuidagi suutis saada piisavalt head hinded, et teda välja ei visataks. Ta veedab enamus aega pidutsedes. Mehi vahetab ta nagu sokke, igal õhtul uus.
Hoolimata sellest et Delila ja Hope on täiesti erinevad on nad siiamaani enam vähem normaalselt läbi saanud.
Nad on pärit väga rikkast perekonnast. Umbes kuu eest nende vanemad surid lennuõnnetuses. Delila ei suutnud uskuda et ta vanemad pärandasid talle vaid 100 000simleoni. Maja, villad ja kõik ülejäänud raha sai järelikult Hope kuna rohkem sugulasi neil polnud. Ta tahtis Hope'ile kätte maksta. Ta helistas Hope'ile kui ta kõik oma raha maha oli pidutsenud ning küsis kas ta saaks tema poole kolida kuni ta leiab endale töö ja elukoha. Hope oli nõus.
Kuidas nende elu koos elades sujub saate näha kui loete jutu järgmisi osi .
Okei, Delila, käitu normaalselt. Ta ei tohi midagi kahtlustada mõtles Delila ja koputas uksele. Kuna uks oli klaasist nägi ta, kuidas Hope ukse poole sammus naeratus näol. See ajas Delila veel rohkem närvi Naerab minu üle?! Okei Delila jää rahulikuks. Delila oli kaela pannud kaelakee mille ta ema oli talle kinkinud kui ta oli nädalane, ta õel oli täpselt samasugune. Ta nägi, et Hope kandis enda kaelakeed samuti. Siis tegi Hope ukse lahti.
Hope haaras Delila embusesse ja ütles : "Sa ei kujuta ette kui hea meel mul sind näha on!"
Delila: "Minul sind ka!" lausus Delila ja naeratas salakavalalt.
"Tule kööki, meil sai just söök valmis. Sa oled arvatavasti väga näljane!"
Nad sammusid vaikselt kööki.
Delila ja Hope istusid lauda. Tekkis piinlik vaikusemoment, kuid siis lõhkus Delila vaikuse. "Kui vana Simona on juba? Ma pole teda nii ammu näinud."
"Aasta." ütles Alvin. "Ja pool." täiendas Hope.
Siis hakkas Simona vaikselt jonnima kuna ta oli oma söögi ära söönud ja tal oli ilmselgelt igav.
Kui Hope Simona sülle võttis haigutas tüdruk suurelt ja Hope otsustas tüdruku magama viia.
"Alvin mine näita Delilale ta tuba, ma tulen ka kohe alla."
Tuba ajas Delila jällegi marru. Mul võiks hetkel olla villa, aga ma saan lihtsalt ühe väikese toa?
Ta mõtted katkestas Alvin "Kuidas meeldib?" "Väga" vastas Delila võltsi naeratusega.
Ta kuulis, et Hope tuleb alla.
"Läheks teeks tassi kohvi ja ajaks juttu?" pakkus Hope.
"Miks mitte" ütles Delila.
Nad jõid kohvi ja rääkisid niisama kõigest ja mitte millestki. Lõpuks ütles Hope, et läheb uurib kus Alvin on.
Kui Delila üksi elutuppa jäi nägi ta klaverit. Talle tuli meelde et väiksena ta õppis seda lausa 2 aastat. Teised hobid oli ta mõne kuuga pooleli jätnud. Ta mängis seda ning lubas endale, et hakkab klaverit mängima nüüdsest iga päev kuni ta seda oskab.
Siis tuli tuppa tagasi Hope. "Kas sa leidsid Alvini" küsis Delila. "Ei äkki ta läks jalutama. Aga head ööd mul on homme tööpäev."
Delila läks voodisse ning jäi üsna pea magama.
Korraga ärkas Delila karjumise peale üles. Ta kuulis et se tuli köögist. Ta läks vaikselt köögi ukse taha ja piilus.
See oli tema vaatepilt.
"Ma ei ole su mingi ori. Ma võin ka väljas käia kui ma tahan." Karjus Alvin. Tundus et ta on täiesti purjus.
"Okei, mul on homme tööpäev ja ma ei viitsi seda jama kuulata, ma lähen voodisse ja sina magad diivanil."
"Just nii, teie kõrgeausus" ütles Alvin sarkasmiga.
Delila jooksis kiirelt oma tuppa, et Hope teda ei näeks.
"Täna tuleb hea uni" ütles Delila endale rõõmsalt. Ta oli väga õnnelik, et Hope'i elu polnud nii täiuslik kui see näis.
Hommikul ärkas Delila toidulõhnade peale. Ta läks kööki. Kõik oli jällegi väga vaikne. "Tere hommikust!" ütles Delila. "Oi sa juba üleval? Tule istu siia ma toon sulle süüa." lausus Hope.
Delila sai aru, et Hope üritas vestlust elavamaks teha. Hope ei tahtnud, et keegi saaks aru, et tema ja ta mees olid öösel tülitsenud.
Lõpuks tõusis Hope püsti ja ütles, et ta peab hakkama tööle minema. "Kena päeva kõigile" Ta kallistas veel Simonat ja läks siis riideid vahetama. Varsti ta oligi läinud.
Delila otsustas võtta ühe mõnusa mullivanni. Ja kuna ilm oli nii ilus ...
... otsustas ta minna päevitama.
"Delila, Kas sa magad?" hüüdis Alvin.
"Ei, ei . Kas midagi on vaja?"
"Kas sa saaksid korraks Simonat hoida? Ma käin toidupoes ära."
"Jah, muidugi."
Kui Alvin läinud oli sai Delila aru, et see oli suurepärane kättemaksmis viis. Kui väike Simonake lihtsalt uppuks ära, siis Hope saaks tunda mida Delila kui ta kõik raha ja villad õele kaotas.
"Mine tee sulla sulla" Julgustas Delila.
Varsti kukkuski Simona vette, kuid Delilal hakkas vees karjusvast lapsest siiski kahju ja ta hüppas vette ja tõi ta kaldale.
Kui ta last süles hoidis klammerdus Simona täiesti tema külge. Delila hakkas peaaegu nutma. Ta ei suutnud uskuda et ta oleks äärepealt lasknud Simonal surra, tema polnud ju milleski süüdi.
Ta pani Simonale selga kuivad riided. Simona nägu läks naerule ning Delila tundis suuri süümepiinu.
Siis nägi ta, et Simona haigutas jälle. Ta otsustas ta magama panna.
"Ilusaid unenägusi" ütles Delila Simonale ja tegi ta laubale musi.
Delila ei tundnud ennast äragi talle polnud kunagi lapsed meeldinud, aga Simonas oli midagi erilist.
Delila läks enda tuppa ja pani ennast riidesse, kuid siis kuulis ta, et keegi tuli majja.
See oli Hope. Kui Hope teda embas ja talt küsis kuidas ta päev läks tõusis jällegi Delilas viha, ta oleks võinud hetkel olla kümne miljoni simleoniga kusagil Hispaania rannal ilusas villas...
"Hästi" vastas ta lõpuks Hope'le küllaltki siira hääletooniga.
"Kus Alvin ja Simona on?" Küsis Hope.
"Alvin läks mõne tunni eest söögipoodi ja ma panin Simona juba magama." Vastas Delila.
"Olgu... Ma lähen teen meile mõned võileivad." Ütles Hope ja suundus kööki.
Hope tegiköögis võileibu ise samal ajal mõeldes : Ta ei saa ju jälle joomas olla. Ma lihtsalt ei suudaks seda enam taluda. Ma ju üritan ennast parandada, aga ma ei ole kunagi tema jaoks piisavalt hea.
Samal ajal mängis Delila klaverit. Ta üritas endale antud lubadust pidada ja mängida klaverit iga päev.
Siis kutsus Hope ta sööma. "Mul on sulle üks tähtis jutt." ütles Hope.
"Noo, mis jutt?" küsis Delila.
Hope:"Ma pean homme sõitma tööasjus Itaaliasse, kaheks päevaks. Mis sa arvad, kas sa saaks Alvini ja Simonaga hakkama?"
"Muidugi" vastas Delila. See teeb mu plaani nii lihtsaks mõtles Delila.
Nad rääkisid veel kui korraga astus sisse ilmselgelt täiesti purjus Alvin.
Ja neil tekkis jällegi Hope'iga tüli.
Viimati muutis seda Dulcet (Reede Apr 01, 2011 7:59 pm). Kokku muudetud 1 kord
Dulcet- Seltsiline
- Postituste arv : 81
Join date : 25/02/2011
Re: Õed - 1. Osa
Issand, kui nunnud õed!!! Ootan täiega-täiega seda juttu, mulle megalt meeldivad just sedasorti lookesed
Ananass- Moderaator
- Postituste arv : 3379
Join date : 22/07/2009
Asukoht : Seda planeeti kutsutakse vist Maaks :-)
Re: Õed - 1. Osa
ootan essat osa põnevusega
Marite:)- Vana kala
- Postituste arv : 341
Join date : 23/01/2011
Re: Õed - 1. Osa
oootan !
Ellii . (K)- Veteranliige
- Postituste arv : 1086
Join date : 27/03/2010
Age : 26
Asukoht : [põlva]
Re: Õed - 1. Osa
Ja kenad õed on.
Ootan huviga esimest osa.
Ootan huviga esimest osa.
xxd- Veteranliige
- Postituste arv : 3634
Join date : 16/01/2010
Age : 25
Re: Õed - 1. Osa
Lahe! Mõte on awesome!
Vb pildid on vahepeal natuke üle 'tuunitud', aga kui on hea jutt, siis pildid ei sega. Hea! Jätka kindlasti.
Mina ootan uut osa!
Vb pildid on vahepeal natuke üle 'tuunitud', aga kui on hea jutt, siis pildid ei sega. Hea! Jätka kindlasti.
Mina ootan uut osa!
xxd- Veteranliige
- Postituste arv : 3634
Join date : 16/01/2010
Age : 25
Re: Õed - 1. Osa
Aitähh, täna kunagi tuleb 2. osa .
Dulcet- Seltsiline
- Postituste arv : 81
Join date : 25/02/2011
Re: Õed - 1. Osa
Issand, sitaks hea! ;*
Jätka rutttuuuu, nii hea! Täiega omapärane, tavaliselt on sellised jutud kus üks naine ja üks mees..., aga sul on kaks õde, nii hea! (y)
Jätka kindlalt!
Jätka rutttuuuu, nii hea! Täiega omapärane, tavaliselt on sellised jutud kus üks naine ja üks mees..., aga sul on kaks õde, nii hea! (y)
Jätka kindlalt!
MinaSuffi- Vana kala
- Postituste arv : 280
Join date : 23/07/2009
Asukoht : Kodu
Re: Õed - 1. Osa
xxd kirjutas:Lahe! Mõte on awesome!
Vb pildid on vahepeal natuke üle 'tuunitud', aga kui on hea jutt, siis pildid ei sega. Hea! Jätka kindlasti.
Mina ootan uut osa!
Re: Õed - 1. Osa
Väga lahe:D
Charlotte- Vana kala
- Postituste arv : 278
Join date : 30/04/2011
Age : 23
Asukoht : Tallinn
:: Kirjandusnurk :: Simsijutud :: Dulceti jutud
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1
Permissions in this forum:
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
|
|