Endiselt pealkirjata jutt / 1

Ma hoiatan ette ära, et midagi väga olulist 1. osas ei juhtu, sest ma ei saa ju kogu jutu plaani 1. ossa juba ära laotada. Luban, et järgmised osad tulevad põnevamad

1. OSA


Siin peres teeb alati üks ja kindel inimene süüa - see ongi maja perenaine. Ja vot tema teeb ka kõige paremat kraami. Ka sellel hommikul oli ta virk ja venis kõige ennem kööki, et kallile pererahvale midagi head teha, mis annab päevaks natukenegi energiat.


Kuid Sheryl istus laua ääres tusase tujuga. Oli ju tegemist ikkagi koolipäevaga. Igale normaalsele teismelisele ei meeldi koolis käia, arvas Sheryl. Laua ääres käis üks igavene virin ja torisemine. "Emps, ma tõesti ei taha kooli täna minna! Ilm on ka ju nii vastik.. Ja pealegi - ma olen väsinud ju!" hakkas tüdruk juba pihta. Cherlene aga ei luba tal nii rääkida, iga inimene peab ju elu jooksul normaalselt koolis ära käima: "Mida sa ajad? Väljas ju paistab päike ja linnud laulavad, ilm on praegu viimase peal. Ja ära mine siis nii hilja õhtul magama kui hommikul nii väsinud oled! Me oleme sulle isaga koguaeg rääkinud, et normaalsel ajal tuleb magama minna." Sheryl aga kohe vastu: "Ise vahite küll poole ööni telekat." Plika emal oli vahepeal kohe väga suured probleemid oma tütrega. Mitte kuidagi moodi ei saanud temaga hästi rääkida. "Lähed täna kooli ja kõik." lõpetas ta teema.


Cherlene sai oma rõõmsate nägudega võileivad valmis. Need nägid nii head välja. Ta lootis, et hommikusöök teeb Sherylil tuju ka paremaks. "Tulge nüüd kõik sööma!" hõikas ta.


Kohe olidki kõik laua ümber ja mugisid oma võileiba. Cherlene kohe kuidagi ei tahtnud kooli teemast mööda minna või ta siis meelega tegi kohe nii, et pidi jälle selle jutuga alustama: "Ja proovige täna natukene kiiremini süüa, muidu saate jälle viimasel minutil kooli," vastas ta ühe hingetõmbega, "jah, kui te sinna üldse saate."
Lauas oli vaikus, Sheryl teadis, et ta ei saa emale vastu. Ta ju tahtis täna koolist ära hiilida, sest matemaatika õpetajal oli plaanis suurem tunnikontroll. Sheryl pole just kõige parem matemaatikas nagu ka mõned nende klassis.


Ron oli juba oma võileivaga ühele poole saanud. "Kaua te sööte oma võileibu? Võiks nüüd minema ka hakata." hõikas ta lastele koridorist.
Köögist oli kuulda toolide kolinat ja Kurt näppas enda toast koolikoti ja jooksis välja autosse.


Sheryl aga suundus vannituppa, et enda hambad pesta. Kes see ikka tahab haisva suu ja vastiku hingeõhuga kooli minna? Vuihh! Ta tahtis võimalikult kiiresti täna hommikul hammastega valmis saada, muidu isa kannatus katkeb ja sõidab maja eest minema.


Sheryl haaras kiiresti enda koti esikust ja jooksis samuti välja. Ja seal teda ootaski tema mõni hetk tagasi mõeldud kahtlus - isa oli juba autoga maja eest ära sõitnud. No kas ei saanud siis paar minutit oodata kuni ma hambad ära pesen? On kannatus ka mõnel.. Kuidas ma nüüd kooli saan? Jalgrattaga? JUMAL EI! Käisid sellised mõtted ta peas.


Aia kõrval ootaski teda üks vana ratas, millel olid mõned ämblikuvõrgud peal ja ka natukene roostetust. Sellisega ei lähe tüdruk kunagi sõitma, tal oleks ju nii piinlik sellise panniga kooli juurde vändata. Ei tea, kas sellega üldse sõita saab?
Sheryl oli ahastuses. Ta ju ei tahtnud täna kooli minna, aga samas oleks ju võinud ikkagi selle tunnikontrolli ära teha. Pagan küll.


Järsku ilmus ukse peale Sheryli ema imestunudnägu peas: "Noh, polegi siis plaanis kooli minna? Jäid maha, jah?" Sheryl vaatas maha ja vastas nördinult: "Eh.. Jah.. Nad ei jõudnud ära oodata, kuni ma oma hambad ära pesen. Kas ma pean nüüd siis jalgrattaga kooli väntama? Palun, EI!" Õnneks oli plika emps vist heas tujus ja ütles, et Sheryl siis tuppa tuleks. Just sellel hetkel hakkas vihma ka sadama. Sherylil vedas.


"Noh, mis siis täna kooli asemel teed?" päris Cherlene enda tütralt telekat vaadates, "midagi pead ju ikka tegema, muidu saadan su küll kooli." Sheryl mõtles hetke ja siis vaatas enda emale otsa ja ütles natukene kõheldes: "Ma ei tea.. Äkki saan Harryga kokku. See on kõik küsimärgi all!"
Sheryl tõusis diivanilt ja läks enda tuppa, et vaadata, mis arvutis kah uut on.


Oi, ma olen nii popp, et mul nii palju meile on! Oh, ägee.. Mingi Nivea uus toode on välja tulnud. Peaks empsi selles osas moosima! Kellegilt on meil kah.. Ah, see on igav, ma ei viitsi seda lugeda. MIDA? Mida Harry praegu msnis teeb? Kas ta ei pidanud mitte täna kooli minema? Ta vanaisa ju käskis. Sheryl rääkis justkui mingi nähtamatu inimesega, kes oleks ta kõrval seisnud. Tal endal tekkis ka loll tunne nii endaga rääkida.. või mõelda.
Tüdruk hakkas Harryga msnis rääkima.
ssheryl - says:
tsau! sa ka pole koolis?
mõni päris ära tõmmanud! says:
ei ole jah... ei viitsinud minna ja vanaisa ka nagunii ei koti, miks sa siis pole?
ssheryl - says:
ah, vahet pole! saaks kokku? mul pole midagi teha
mõni päris ära tõmmanud! says:
jah, võiks küll. tule minu juurde
Sheryl logis msnist välja ja emale ka teatama oma plaanidest.


Cherlene justkui teadis, et tüdruk tuleb tema juurde oma päevaplaanidest teatama ja küsis: "On plaanid tehtud?" Sheryl oli algusesnatukene imestunud, aga siis vastas hariliku ilmega: "Noh.. Jah. Me saame Harryga kokku. Ma tulen kunagi õhtul. Tsauka!" Sheryl astuks välisuksest välja ja läks peaaegu jooksuga ületee Harry juurde. Enda ema "Nägemisen!" ta ei kuulnudki esiku ukse pealt, aga vahet ka enam pole.


Sheryl jõudis just õigel ajal. Päikeseloojang. Harry ootas teda juba väljas. Nad vahtisid üksteisele natuke aega otsa ja siis tüdruk lõhus vaikuse: "Noh, lähme sisse ka või?" tegi ta naljatades ettepaneku. Poiss oli kuidagi närvilises olekus, aga Sheryl ei hakanud pärima. Kui tahab rääkida, siis räägib. Kui ei, siis ei räägi.


Nad istusid Harry tuppa maha ja olid natukene vaikuses. Kuid Sheryl ei suutnud jälle enda uudishimu tagasi hoida ja tundis isegi natukene muret sõbra pärast, et mis tal lahti, et nii tasa koguaeg on. Harry ütles, et vanaisa on natukene täbaras olekus ja on viimasel ajal nõme.
"Kuule, ärme räägi sellel teemal eks? Miks sa siis muidu täna koolis ei käinud?" ei tahtnud Harry enam enda vanaisa teemat puudutada. Nojah, ta elab ikkagi vanaisaga, sest vanemad jätsid ta väiksena maha ja vanaisa korjas ta üles. Sheryl vastas ükskõikselt, hääles oli tunda natukene solvumist, aga see kadus natukese aja pärast ära: "Ah, oli kah.. Isa lihtsalt ei jõudnud ära oodata ja sõitis Kurdiga minema. Kuule, mängime padjasõda!" Miks ta sellise mõtte peale järsku tuli, ei teadnud keegi.


"Sähh sulle! Saad padjaga, haha!" röökis SHeryl nii, et isegi Harry vanaisa pidi vahepeal uksele vaatama tulema, et mis need noored siin teevad.


"Kuule, oota natukene," proovis Harry kuidagi tüdrukut takistada, suled olid peaaegu kurgus, aga neil oli ikkagi nii lõbus (riimi läks XD), "mul suled juba kurgus. *köhh* Sa telekat vaadata ei taha?"
"Minugi poolest." ütles Sheryl lühidalt ja mõlemad läksid elutuppa.


Sheryl proovis jälle vaikust lõhkuda, mis natukene elutoas viibis: "Tead, sinuga on siiani nii tore olnud. Sa oled mu parim sõber. Ma ei tea, mis ma siis teeks, kui sind poleks, tõesti.." Poiss punastas natukene sõbra jutu peale, aga vastas lühidalt ja kähku: "Sama siin" ja naeratas.
Televiisorist käis üks igav jama, kus rääkis Ameerika president Obama Barack mingit pläma.


Elutuppa ilmus justkui imeväel Harry vanaisa. "Oi, mis meil siis need noored siin teevad? musimusi, jah?" hõiskas ta. Harry tahtis oma vanaisa maha lüüa ja siis maa alla vajust häbida. Miks ta vanemad ta maha jätsid? Kas ta oli tõesti nii kole või nii vastik laps oma vanematele? Poisil oli tõiselt häbi. Ta sosistas läbi hammaste Sherylile: "Kuule.. Ma arvan, et mu vanaisa on jälle lolliks läinud.. Mul on piinlik tema pärast ja kui sul on vaja minna, siis mine. Kell on palju. Tsau..." Tüdruk läks sosinal hüvasti jättes minema ja vanaisa jäi diivani juurde vahtima: "Kobe tükk, või mis?"


Köögis tuli vanaisa jälle Harryle ligi: "Noh, kas te siis vahekorras ka veel olnud olete?" uuris ta järsku. Harry nägu oli nagu laibal ja ta käratas: "VANAISA, KAS SA OLED JÄLLE JOONUD? Sa ei taha teada, kui piinlik mul oli SINU pärast! Ma loodan, et sa sured ükskord ära! Pealegi, selliste asjade kohta minult ei küsita! Sa oled tõsiselt loll ma ütlen!" Kõik selle sõimu ladus ta vanaisale ühe hingetõmbega ette ja läks siis elutuppa tagasi. "Poiss sa saad koduaresti vanaisa halva kohtlemise eest!" kirus vanaisa teda taga.


"Mida? Kuradima iiveldused jälle! Ei no, kas ma olen rase? OLEN VÕI?" karjus vanaisa köögis. Seda kuuldes tahtis Harry ausõna maa alla vajuda. Ta loodab, et ta vanaisa ükskord kah normaalne oleks.


Mõne aja pärast oli Harry diivani peal peaaegu pikali. Segane õhtu oli kõik ära rikkunud ja ta oli väsinud ka. Mis ta vanaisasse küll sisse läks? Ja... Ta oli Sherylile nii lähedal ja siis järsku.. KURADIMA VANAISA!


Samal ajal, Sheryli kodus, oli aga kõik rahulik. Brünettide kiharatega Sheryl oli endale pidžaama selga saanud ja juuksed kinni pannud, nüüd ta asus hambaid ja nägu pesema. Alati on hea unne vajuda, kui tunned end puhta ja värskena. Ka tema mõtted olid Harryl ja tema hullul vanaisal. Kuidas ta jõuab sellise vanaisa juures elada?


Peale väikest pesu läks Sheryl köögikapi kallale ja leidis sealt paki küpsiseid. Neid nahka pistma läks ta diivanile isa kõrvale. "Heihei, ära nüüd nii palju ka kugista, lähed paksuks" tegi paps nalja. Sheryli isa oli hae huumorisoonegi ja neil polnud kunagi igav. Tüdrukul hakkas küpsistest natukene paha ja jättis paki põhja enda isale. Ta soovis teisele ilusaid unenägusid ja läks enda tuppa.


Sheryl kohendas voodis enda patju ja nõjatus nendele. Ta avas enda lemmikraamatu, mida ta on mitu korda läbi lugenud. See on "Medaljon". Tema arust paremat raamatut pole ollagi. Ta just jõudis viimasele lehele, saamas järjekordselt seda raamatut läbi, kui tema tuppa astus ta ema.


"Magama ka kavatsed minna? Homme on reede, siis on jälle kool. Ma kirjutan hommikul su päevikusse tõendi. Head ööd" kõik selle jutu ajas Cherlene Sherylile ära ja kustutas öökapi peal oleva tule. Sheryl soovis mõttes kõigile oma sõpradele ilusaid unenägusid kui ta raamatut kinni pani.


Sheryl vajus voodile nüüd täitsa pikali. Toas oli palav ja ta ei pannud endale tekki peale. Küll kunagi öösel külm ka hakkab, siis saab peale võtta selle pehme helesinise teki. Ta tundis, kuidas Une Mati kutsub teda enda maailma..


Kes see küll Harryle teki peale pannud on? Vanaisa? Igatahes ei raatsinud keegi teda enda voodisse magama viia. Las magab, kuhu jäi.

-----

böböböböööö.

"Mida? Kuradima iiveldused jälle! Ei no, kas ma olen rase? OLEN VÕI?" karjus vanaisa köögis.

IRWWW, ma sain naerukrambid selle peale :lol!:

Rase vanaisa?!
Muidu väga hea. Sul on maja nii kenalt sisusatud ^^

Hah , see vanaisa on ikka hea tüüp XD ..
Su jutt on nagu liiga hea. Kas täna saab uue ? PalunPalun

Hästi hea

Ülihea jutt, väga hästi kirjutad. Ja hästi pikk kaah
Ootan uut osa

Nii hea!
Palun uut! Naer

Ei, tegelt paneb vanaisa hullu, ta pole rase
aga ma tänan!

täitsa hea jutt:]

aitäh

Superhüperhea jutt! Ootan järgmist osa.

Nii naljakas jutt on

Väga hea jutt on ; ] edasi !

ma tänan ^^

Megahea jutt!
Uut ootan! Naer

Kuna uue osa teed?

aitäh roosakiizu,
ma teen.. vb homme, kui aega jääb, või teen täna pilte. vaatan

Bikuu , ootan uut

Ma kaa, loodan et täna teed

meeldib väga.

Liialt hea jutt,
See vanaisa on jah lahe tüüp ikka
JÄTKA ;*

aitääh teile ma proovin täna uue osa teha, mõned pildid on juba olemas, aga hakkasin kogemata asju tõmbama

tore, jään ootama

Ülihea jutt, ootan uut

ma tänan täna saab, ma seekord tõesti üritan teha, eile läks arvuti megalt lolliks -.-'