Logi sisse
Latest topics
» 24 h läbu ja teematut juttu - vol 22by Tinnnnu Reede Jan 22, 2021 11:04 am
» Tead mis? See on legacy!
by Ananass Reede Aug 07, 2020 4:28 pm
» Kellukese pildikogu
by Ananass Püh Veeb 02, 2020 4:43 pm
» Sims 2 lisaosad
by kristiinahelena Laup Dets 21, 2019 10:05 am
» Elina The Sims 4 pildid - 6 juuni 2018
by melachi the witch Kolm Juun 06, 2018 1:59 pm
» Kellukese pildid
by kelluke Kolm Mai 30, 2018 2:49 pm
» The Carmola Family Pictures from Redisch
by Redisch Laup Juul 11, 2015 10:40 am
» Pisikesed probleemid, mis oma teemat ei vaja
by Sillylicious Teis Juul 07, 2015 10:40 am
» The Sims 4 Lühitutvustus
by Meow Kolm Veeb 18, 2015 10:43 am
Joanna/1. osa!
+17
blabla
ssikii
tsau
Sandra
Tulla
LogiTech♫
Ice Cream
simser
eliis
-SpiderPig-
Reeli
SunshineDream-
♥ddannツ♥
lilcupcake
marshmallow<3 .
voldebiku
bonnie
21 posters
:: Kirjandusnurk :: Simsijutud :: Bonnie lood
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 3
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 3 • 1, 2, 3
Joanna/1. osa!
jutt on mina vormis. ta maja pilte näeb siit.
1. osa
1. osa ei tulnud väga hea, sest mu pea on lihtsalt nii tühi
Oeh, hommik. Ma olen alati väga sügava unega ja ärkamine on alati raske, tihti magan sissegi. Varem, kui tööl käisin ja sisse magasin, äratas mind Kevin (mu eksabikaasa), nüüd pean ise hakkama saama, sest ma lähen jälle tööle. Vähemalt proovin, sest ega masu ajal see kerge pole.
Loivasin vannituppa ja tunnistasin, et näen õudne välja. Ma ei tunne end vahest ilma meigita äragi. Kuna aga oli pühapäev ja mul polnud mingeid plaane välja minna, pesin lihtsalt näo üle, võtsin kiire külma duši ja läksin alla. (sorri et peegel fucked up on )
Valasin kruusi aurava ja kuuma kohvi ning tundsin end juba üsna virgena. Kohvil on imeline võime mind äratada.
Järsku helises telefon. Tatsasin siis esikusse ja vastasin.
"Halloo?"
"Tsau Joanna, Kelly siin!"
Valmistusin endale istumiskohta leidma, sest kui Kelly juba rääkima hakkab, on teda raske vait saada. Seekord tegi ta aga lühidalt.
"Ma mõtlesin sulle igaksjuhuks meelde tuletada, et korjan su üheksast peale."
Ma olin segaduses. Siis aga meenus - täna pidi olema meie "tüdrukuteõhtu". "Kuule, ma ikka ei saa, mul on tööintervjuu homme ja ma pean oma parimas vormis olema."
"Ah, ole normaalne! Tuleta meelde millal me viimati kõik koos olime? See oli nagu mingi 2 kuud tagasi! Sa pead tulema."
"No okei. Aga ma tulen varakult koju."
"Super! Tsau."
Kuna üheksani oli päris kaua aega, mõtlesin, et teen suurpuhastuse. Kui olin koristamisega garderoobini jõudnud, sorteerisin oma riideid, osad viskasin ära, osad panin pessu. Lisaks leidsin üles ühe oma jaki, mis oli juba ammu kadunud olnud. Otsustasin selle õhtuks selga panna.
Lõpuks, kui kõik toad korras olid, istusin tualettlaua taha ning tegin meigi ja soengu ka.
Kolmveerand 9 läksin ma välja, õngitsesin postkastis ajalehe ja istusin pingile. Lehekülgede viisi mõttetuid artikleid, millel jõudsin lugeda vaid pealkirja, sest ülejäänud oli lihtsalt nii igav. Siis aga keerasin surmakuulutuste, õnnitluste jne lehe ning seal püüdis miski mu silma. Säravvalge kuulutus, millel seisis:
ÕNNITLEME POEGA KEVIN STONE'I KIHLUSE PUHUL MELINDA WANNERIGA! Ema ja isa.
No super. Kevin kihlub!? Juba!? Tundub, et tema läks küll oma eluga kiiresti edasi. Ma ei teadnudki, et ta veel üldse siin linnas elab. Nüüd pean ma veel kassi võtma ja ongi ehtne vanatüdruk valmis. Viskasin ajalehe pingi alla.
Kell oli juba 9. 25 ja Kellyst polnud märkigi. Ta teeb jälle stiilset hilinemist, diiva nagu ta on. Viskasin end diivanile pikutama.
9.45 jõudis Kelly. Autosse jõudes hakkasin juba õiendama, aga mul kukkus karp lahti. Kelly oli vist aru saanud, et me lähme randa. Poole tee peal vahetasime kohad ära, nii et mina juhtisin, sest Kelly oli varem juba joonud ja sõitis peaaegu kraavi. Ma tahtsin siiski elusalt klubisse jõuda.
Meid ootasid juba Gretha, Noelle ja Jessica.
Kallistamist ja musitamist oli loomulikult palju, kahjuks aga pidi Jessica lahkuma, sest ta mees otsustas teda üllatada romantilise väljasõiduga. Kuradi jobu.
Klubis oli veel suhteliselt vähe rahvast, me jõudsime siiski üpris vara. Tegelt mulle ei meeldigi sellised ülerahvastatud ruumid.
Hõivasime tüdrukutega ühe nurga ja hakkasime tantsima. Muidugi me lollitasime ja tegime teisi inimesi järgi, kes kohe üldse tantsida ei osanud. Kui me kõik koos oleme, siis lihtsalt muutume sellisteks ja naerame iga väiksemagi asja üle.
Kuna nad kõik mulle väga kallid on, siis räägin neist veidi lähemalt.
Gretha on selline tagasihoidlik ja väga tark. Temaga saab kõigist maailma asjadest rääkida ja just tema on see, kelle juurde ma lähen, kui on vaja kellegi õla najal nutta.
Kelly on täielik tibi ja ta on vallaline nagu minagi. Kuid erinevalt minust talle meeldib vallaline olla, teda hirmutavad püsisuhted ja veel rohkem lapsed. Noh, sellesmõttes, et ise neid saada. Ta on väga vabameelne ja jääb alati kõigile silma. Kelly on just selline naine, kellega koos pidutseda.
Noelle on noorim ja kõige hullem. Ta ajab alati kõiki naerma, olles justkui positiivsuse kehastus. Ma pole tal veel kordagi näinud ühtegi paha tuju ja alati on just tema see, kes halvad asjad heaks pöörab.
Varsti tuli minuga rääkima üks suhteliselt kena tüüp. Rääkisime lihtsalt tühjast-tähjast ning ta pakkus, et ostab mulle ühe joogi. Loomulikult olin nõus.
Pöörasin just ümber, et sõbrannadele tsau öelda, aga Gretha ja Noelle olid kuhugile minema läinud ja Kelly juba sebis kellegagi.
Maandusime baarileti äärde istuma ja jututeemadest meil puudust ei tulnud. Roland (seesama mees) tegi mulle ohtrasti komplimente mu välimuse kohta ja kui ma küsisin, kui palju ta mulle vanust pakub, pakkus ta 25. Pole paha, pole paha.
Vaatasin siis ringi ja üritasin sõbrannasid leida, märkasin aga üht pruuni jumega blondi meest, kes oli terve õhtu miind jälginud. Mitte sellises heas mõttes, vaid kuidagi kurjalt, noh, ma ei oska seletada. Aga see oli nii ebameeldiv. Rääkisin veel Rolandiga oma 5 minutit juttu ja jõin mojitot, kui vaatasin uuesti tolle mehe poole. Ta seisis i k k a seal samas ja passis. Mõtlesin, et ehk on tal lihtsalt mingi puue, aga ta tundus täiesti normaalne. Tellisime Rolandiga üha uusi ja uusi kokteile, kuni ma lihtsalt unustasin selle passija. Unustasin ma ka palju teisi asju. Näiteks seda, et kui tead meest vaid tund aega, ei minda temaga amelema.
Aga just seda ma tegin
Hommikul hakkas üks päiksekiir mu nina kõditama ja ma tõusin üles. Oma voodis. Ihualasti. Koos ROLANDIGA. Mu pea valutas jubedalt ja ma ei mäletanud absoluutselt, kuidas me siia saime. Ja mida me siin voodis tegime. Aga seda pole eriti raske arvata. Peksin siis Rolandi üles ja küsisin, mis eile õhtul juhtus.
Ta pilgutas oma ähmaseid silmi. "Ma ei mäleta m i t t e midagi."
Ma vaatasin öökapile ja märkasin midagi. See midagi oli kondoom, jumal tänatud. Pärast on Rolandil mingi sada suguhaigust küljes. Aga öökapil oli veel midagi. Kell. Ja see näitas, et mul on pool tundi intervjuuni aega. Ma läksin paanikasse, mul oli ilge pohmakas, soeng oli täiesti sassis, meik mahavõtmata ja laiali. Roland sai hädavaevu riided selga, sest ma kihutasin ta minema.
Ise jooksin ruttu garderoobi, panin korralikud riided selga ja sättisin veidi soengut. Meigi sain ma ka enam-vähem korda tehtud.
Siis jooksin ruttu auto poole, kirudes ennast, et panin trepi asemel teisele korrusele saamiseks redeli. Kontsedega on sealt ikka päris raske alla saada.
Jõudsin kohale ja seinal rippuv kell teatas, et jäin 5 minutit hiljaks. Koputasin uksele, millel seisis suurelt Joseline Park ja astusin sisse. Laua taga istuv naine nägi välja nagu tapaks ta mind kohe oma pilguga. Ta palus mul istuda ja kohmerdades ma seda ka tegin. Joseline sirvis mingeid pabereid oma laual, mis ilmselt oli mu CV. Ta küsis mitmeid küsimusi mu eelmise töökoha kohta, alustades miks ma lahkusin ja lõpetades kes mu boss oli. Ta oli väga karmi moega ja mulle tundus, et paberid laual jätsid minust hea mulje, aga minu olek ja fakt, et ma hiljaks jäin, mitte.
Lõpuks tõusis ta püsti ja ütles, et nad kaaluvad mitmeid kandidaate ning nad helistavad igal juhul, isegi kui ma tööd ei saa. Siis andis ta üsna üheselt mõista, et ma uttu tõmbaks.
- Spoiler:
Minu nimi on Joanna Reed ja ma olen 29. aastane ning iga päevaga liigun üha enam vastu oma elu kõige suurimale hirmule – olla 30, üksi ja lastetu. Minu esimene (ja arvatavasti ka viimane) abielu purunes 2 aastat tagasi. Ma olin täielik töönarkomaan ja ega mu mees ka parem polnud. Kõndisime korteris ringi nagu 2 tuima kuju ja vaevu suhtlesime. Vajasin lihtsalt vaheldust ja üks noor praktikant, kes oli meie firmas ajutiselt tööl, pakkus seda. Rohkesti. Ma polegi kindel, kas mu abikaasa sai teada või lahkus ta sellepärast, et meie suhtes polnud enam ammu armastust. Ühel päeval, kui töölt koju naasesin, seisis ta kohvritega uksel, lükkas mulle lahutuspaberid nina alla ja lihtsalt ütles „Head-aega“ ning läks. Ma ei küsinud miks ja pärast lahutust me ei suhelnud. See oli lõplikult läbi.
Poolteist aastat hiljem tulin ma töölt tulema ja alustasin oma maja ehitamisega. Jumal tänatud, et kunagi nii kõvasti töötasin, see jättis mulle vabad käed – sain kõike lubada. Ise ma loomulikult ehitusel ei osalenud, aga terve kujundus valmis minu tahte järgi. Kujundasin toad nii nooruslikult ja värvikirevalt, kui võimalik, sest öeldakse ju, et inimene on täpselt nii vana, kui end tunneb.
Õnneks aitab sellele kaasa mu nooruslik välimus, inimesed pakuvad mulle vanust alati vähem, kui mul tegelikult on. Ka mehed löövad mulle külge ja klubides olen ma alati tähelepanu keskpunktis. Probleem on aga see, et mida rohkem nad mind tundma õpivad, seda rohkem nad eemalduvad. Võib-olla on asi mu iseloomus, olen kontrollifriik, armukade ja pean alati saama, mis tahan. Aga keegi pole perfektne.
Mu suurimaks sooviks on luua on leida omale mees, sest ma ei taha veeta oma vanaduspõlve üksi. Ka pisike tütar oleks tore, aga see on juba hoopis raskem. Nimelt ei ole mul ühe läbipõetud haiguse tõttu võimalik lapsi saada.
_____________________________________________________________________________________________________
nii, mul pole õrna aimugi, millal jutt peaks saama 1. osa ja kui kaua ma seda juttu üldse teen, sest ma ei püsi kaua ühe asja kallal aga ma prooovin.
1. osa
1. osa ei tulnud väga hea, sest mu pea on lihtsalt nii tühi
Oeh, hommik. Ma olen alati väga sügava unega ja ärkamine on alati raske, tihti magan sissegi. Varem, kui tööl käisin ja sisse magasin, äratas mind Kevin (mu eksabikaasa), nüüd pean ise hakkama saama, sest ma lähen jälle tööle. Vähemalt proovin, sest ega masu ajal see kerge pole.
Loivasin vannituppa ja tunnistasin, et näen õudne välja. Ma ei tunne end vahest ilma meigita äragi. Kuna aga oli pühapäev ja mul polnud mingeid plaane välja minna, pesin lihtsalt näo üle, võtsin kiire külma duši ja läksin alla. (sorri et peegel fucked up on )
Valasin kruusi aurava ja kuuma kohvi ning tundsin end juba üsna virgena. Kohvil on imeline võime mind äratada.
Järsku helises telefon. Tatsasin siis esikusse ja vastasin.
"Halloo?"
"Tsau Joanna, Kelly siin!"
Valmistusin endale istumiskohta leidma, sest kui Kelly juba rääkima hakkab, on teda raske vait saada. Seekord tegi ta aga lühidalt.
"Ma mõtlesin sulle igaksjuhuks meelde tuletada, et korjan su üheksast peale."
Ma olin segaduses. Siis aga meenus - täna pidi olema meie "tüdrukuteõhtu". "Kuule, ma ikka ei saa, mul on tööintervjuu homme ja ma pean oma parimas vormis olema."
"Ah, ole normaalne! Tuleta meelde millal me viimati kõik koos olime? See oli nagu mingi 2 kuud tagasi! Sa pead tulema."
"No okei. Aga ma tulen varakult koju."
"Super! Tsau."
Kuna üheksani oli päris kaua aega, mõtlesin, et teen suurpuhastuse. Kui olin koristamisega garderoobini jõudnud, sorteerisin oma riideid, osad viskasin ära, osad panin pessu. Lisaks leidsin üles ühe oma jaki, mis oli juba ammu kadunud olnud. Otsustasin selle õhtuks selga panna.
Lõpuks, kui kõik toad korras olid, istusin tualettlaua taha ning tegin meigi ja soengu ka.
Kolmveerand 9 läksin ma välja, õngitsesin postkastis ajalehe ja istusin pingile. Lehekülgede viisi mõttetuid artikleid, millel jõudsin lugeda vaid pealkirja, sest ülejäänud oli lihtsalt nii igav. Siis aga keerasin surmakuulutuste, õnnitluste jne lehe ning seal püüdis miski mu silma. Säravvalge kuulutus, millel seisis:
ÕNNITLEME POEGA KEVIN STONE'I KIHLUSE PUHUL MELINDA WANNERIGA! Ema ja isa.
No super. Kevin kihlub!? Juba!? Tundub, et tema läks küll oma eluga kiiresti edasi. Ma ei teadnudki, et ta veel üldse siin linnas elab. Nüüd pean ma veel kassi võtma ja ongi ehtne vanatüdruk valmis. Viskasin ajalehe pingi alla.
Kell oli juba 9. 25 ja Kellyst polnud märkigi. Ta teeb jälle stiilset hilinemist, diiva nagu ta on. Viskasin end diivanile pikutama.
9.45 jõudis Kelly. Autosse jõudes hakkasin juba õiendama, aga mul kukkus karp lahti. Kelly oli vist aru saanud, et me lähme randa. Poole tee peal vahetasime kohad ära, nii et mina juhtisin, sest Kelly oli varem juba joonud ja sõitis peaaegu kraavi. Ma tahtsin siiski elusalt klubisse jõuda.
Meid ootasid juba Gretha, Noelle ja Jessica.
Kallistamist ja musitamist oli loomulikult palju, kahjuks aga pidi Jessica lahkuma, sest ta mees otsustas teda üllatada romantilise väljasõiduga. Kuradi jobu.
Klubis oli veel suhteliselt vähe rahvast, me jõudsime siiski üpris vara. Tegelt mulle ei meeldigi sellised ülerahvastatud ruumid.
Hõivasime tüdrukutega ühe nurga ja hakkasime tantsima. Muidugi me lollitasime ja tegime teisi inimesi järgi, kes kohe üldse tantsida ei osanud. Kui me kõik koos oleme, siis lihtsalt muutume sellisteks ja naerame iga väiksemagi asja üle.
Kuna nad kõik mulle väga kallid on, siis räägin neist veidi lähemalt.
Gretha on selline tagasihoidlik ja väga tark. Temaga saab kõigist maailma asjadest rääkida ja just tema on see, kelle juurde ma lähen, kui on vaja kellegi õla najal nutta.
Kelly on täielik tibi ja ta on vallaline nagu minagi. Kuid erinevalt minust talle meeldib vallaline olla, teda hirmutavad püsisuhted ja veel rohkem lapsed. Noh, sellesmõttes, et ise neid saada. Ta on väga vabameelne ja jääb alati kõigile silma. Kelly on just selline naine, kellega koos pidutseda.
Noelle on noorim ja kõige hullem. Ta ajab alati kõiki naerma, olles justkui positiivsuse kehastus. Ma pole tal veel kordagi näinud ühtegi paha tuju ja alati on just tema see, kes halvad asjad heaks pöörab.
Varsti tuli minuga rääkima üks suhteliselt kena tüüp. Rääkisime lihtsalt tühjast-tähjast ning ta pakkus, et ostab mulle ühe joogi. Loomulikult olin nõus.
Pöörasin just ümber, et sõbrannadele tsau öelda, aga Gretha ja Noelle olid kuhugile minema läinud ja Kelly juba sebis kellegagi.
Maandusime baarileti äärde istuma ja jututeemadest meil puudust ei tulnud. Roland (seesama mees) tegi mulle ohtrasti komplimente mu välimuse kohta ja kui ma küsisin, kui palju ta mulle vanust pakub, pakkus ta 25. Pole paha, pole paha.
Vaatasin siis ringi ja üritasin sõbrannasid leida, märkasin aga üht pruuni jumega blondi meest, kes oli terve õhtu miind jälginud. Mitte sellises heas mõttes, vaid kuidagi kurjalt, noh, ma ei oska seletada. Aga see oli nii ebameeldiv. Rääkisin veel Rolandiga oma 5 minutit juttu ja jõin mojitot, kui vaatasin uuesti tolle mehe poole. Ta seisis i k k a seal samas ja passis. Mõtlesin, et ehk on tal lihtsalt mingi puue, aga ta tundus täiesti normaalne. Tellisime Rolandiga üha uusi ja uusi kokteile, kuni ma lihtsalt unustasin selle passija. Unustasin ma ka palju teisi asju. Näiteks seda, et kui tead meest vaid tund aega, ei minda temaga amelema.
Aga just seda ma tegin
Hommikul hakkas üks päiksekiir mu nina kõditama ja ma tõusin üles. Oma voodis. Ihualasti. Koos ROLANDIGA. Mu pea valutas jubedalt ja ma ei mäletanud absoluutselt, kuidas me siia saime. Ja mida me siin voodis tegime. Aga seda pole eriti raske arvata. Peksin siis Rolandi üles ja küsisin, mis eile õhtul juhtus.
Ta pilgutas oma ähmaseid silmi. "Ma ei mäleta m i t t e midagi."
Ma vaatasin öökapile ja märkasin midagi. See midagi oli kondoom, jumal tänatud. Pärast on Rolandil mingi sada suguhaigust küljes. Aga öökapil oli veel midagi. Kell. Ja see näitas, et mul on pool tundi intervjuuni aega. Ma läksin paanikasse, mul oli ilge pohmakas, soeng oli täiesti sassis, meik mahavõtmata ja laiali. Roland sai hädavaevu riided selga, sest ma kihutasin ta minema.
Ise jooksin ruttu garderoobi, panin korralikud riided selga ja sättisin veidi soengut. Meigi sain ma ka enam-vähem korda tehtud.
Siis jooksin ruttu auto poole, kirudes ennast, et panin trepi asemel teisele korrusele saamiseks redeli. Kontsedega on sealt ikka päris raske alla saada.
Jõudsin kohale ja seinal rippuv kell teatas, et jäin 5 minutit hiljaks. Koputasin uksele, millel seisis suurelt Joseline Park ja astusin sisse. Laua taga istuv naine nägi välja nagu tapaks ta mind kohe oma pilguga. Ta palus mul istuda ja kohmerdades ma seda ka tegin. Joseline sirvis mingeid pabereid oma laual, mis ilmselt oli mu CV. Ta küsis mitmeid küsimusi mu eelmise töökoha kohta, alustades miks ma lahkusin ja lõpetades kes mu boss oli. Ta oli väga karmi moega ja mulle tundus, et paberid laual jätsid minust hea mulje, aga minu olek ja fakt, et ma hiljaks jäin, mitte.
Lõpuks tõusis ta püsti ja ütles, et nad kaaluvad mitmeid kandidaate ning nad helistavad igal juhul, isegi kui ma tööd ei saa. Siis andis ta üsna üheselt mõista, et ma uttu tõmbaks.
Viimati muutis seda bonnie (Püh Nov 15, 2009 2:33 pm). Kokku muudetud 4 korda
bonnie- Veteranliige
- Postituste arv : 583
Join date : 12/08/2009
Age : 29
Asukoht : kuidas kunagi
Re: Joanna/1. osa!
JESSS!!!!!! sa teedki selle jutu:D:D:D
ootan täiega!
ootan täiega!
voldebiku- Veteranliige
- Postituste arv : 3381
Join date : 22/07/2009
Age : 27
Asukoht : Hogwarts
Re: Joanna/1. osa!
tore et ootad, aga ära väga palju looda, ma pole väga hea kirjutaja
bonnie- Veteranliige
- Postituste arv : 583
Join date : 12/08/2009
Age : 29
Asukoht : kuidas kunagi
Re: Joanna/1. osa!
Tundub huvitav
marshmallow<3 .- Tubli liige
- Postituste arv : 237
Join date : 22/10/2009
Age : 25
Re: Joanna/1. osa!
aitäh
bonnie- Veteranliige
- Postituste arv : 583
Join date : 12/08/2009
Age : 29
Asukoht : kuidas kunagi
Re: Joanna/1. osa!
Niiii kena on taa, ootan essat !
lilcupcake- Vana kala
- Postituste arv : 432
Join date : 23/07/2009
Re: Joanna/1. osa!
bonnie kirjutas:tore et ootad, aga ära väga palju looda, ma pole väga hea kirjutaja
ma ppoleks selles kkindelll . ! niiet: SUPERHIA ! :d
♥ddannツ♥- Vana kala
- Postituste arv : 297
Join date : 26/10/2009
Age : 26
Asukoht : Järva-Jaani
Re: Joanna/1. osa!
Niii heaa!!!! Tubli jätka samas vaimus see kuidagi nii reaalne jutt:D
SunshineDream-- Veteranliige
- Postituste arv : 605
Join date : 22/07/2009
Age : 31
Re: Joanna/1. osa!
Sa oskad väga hästi kirjutada igastahes =)
Jään ootama !!
Jään ootama !!
Reeli- Vana kala
- Postituste arv : 358
Join date : 24/07/2009
Age : 29
Re: Joanna/1. osa!
suur suur aitäh teile !
bonnie- Veteranliige
- Postituste arv : 583
Join date : 12/08/2009
Age : 29
Asukoht : kuidas kunagi
Re: Joanna/1. osa!
väga tore
bonnie- Veteranliige
- Postituste arv : 583
Join date : 12/08/2009
Age : 29
Asukoht : kuidas kunagi
Re: Joanna/1. osa!
Sissejuhatus on hästi kirjutatud, jään ootama.
eliis- Veteranliige
- Postituste arv : 718
Join date : 22/07/2009
Age : 32
Re: Joanna/1. osa!
aitäh
bonnie- Veteranliige
- Postituste arv : 583
Join date : 12/08/2009
Age : 29
Asukoht : kuidas kunagi
Re: Joanna/1. osa!
Mulle ka meeldib sissejuhatus. Väga hea ja palju tõotav. Ootan huviga
simser- Vana kala
- Postituste arv : 279
Join date : 30/09/2009
Re: Joanna/1. osa!
aitäh vb tuleb nv'l 1. osa ka, kui hästi läheb
bonnie- Veteranliige
- Postituste arv : 583
Join date : 12/08/2009
Age : 29
Asukoht : kuidas kunagi
Re: Joanna/1. osa!
Tunudb tõesti huvitav... tee siis kiiresti uus osa .
Ice Cream- Seltsiline
- Postituste arv : 64
Join date : 11/11/2009
Age : 26
Asukoht : Harjumaa
Re: Joanna/1. osa!
no eks ma proovin, aitäh
bonnie- Veteranliige
- Postituste arv : 583
Join date : 12/08/2009
Age : 29
Asukoht : kuidas kunagi
Re: Joanna/1. osa!
tundub hea tulevat
LogiTech♫- Veteranliige
- Postituste arv : 4700
Join date : 23/07/2009
Re: Joanna/1. osa!
Sa kirjutad lausa VÄGA HÄSTI!
Ma ootan väga esimest ja loodan, et see tuleb juba täna
Ma ootan väga esimest ja loodan, et see tuleb juba täna
Sandra- Moderaator
- Postituste arv : 5586
Join date : 22/07/2009
Age : 28
Re: Joanna/1. osa!
aitähhh
bonnie- Veteranliige
- Postituste arv : 583
Join date : 12/08/2009
Age : 29
Asukoht : kuidas kunagi
Re: Joanna/1. osa!
kas täna võib olla oodata esimest osa ?
Sandra- Moderaator
- Postituste arv : 5586
Join date : 22/07/2009
Age : 28
Re: Joanna/1. osa!
ma just olen simsis praegu ja teen pilte, ma pole päris kindel kas täna jõuab, aga homme peaks ikka
bonnie- Veteranliige
- Postituste arv : 583
Join date : 12/08/2009
Age : 29
Asukoht : kuidas kunagi
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 3 • 1, 2, 3
:: Kirjandusnurk :: Simsijutud :: Bonnie lood
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 3
Permissions in this forum:
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
|
|