Me & and my mom - I osa

Vabandan ette ära, et pildid ei tulnud õiges formaadis, sest programm hakkas jamama. Püüan esimese osa ajaks asja korda teha, seni palun kannatage mitte nii head kvaliteeti piltidel.


Tere, see olen mina - Ermintrude. Ma olen täiskasvanute mõttes pubekas, sest vanuseks on mul 14. Tegelikult saan ma varsti kohe numbrite poolest aasta vanemaks, aga ega need numbrid ei loe tegelikult midagi, sest ise ma ennast hullult tujukaks teismeliseks ei pea. Ma elan oma ema Sapphire'iga ühes ilusas linnakeses nimega Pleasantview. Mu kodu asub kohe järve ääres, seal on ka üks väiksem mets. Üldiselt mulle meeldib mu pereelu. Isa ei ole mul küll surnud, kuid ta elab nüüdseks juba teise naisega. Mu isa naise nimi on Phoebe, ma ei vihka teda, sest ta on väga tore, kuid ma armastan muidugi oma ema rohkem. Ja seda alati nii, ükskõik mis ka ei juhtuks. Vahest käin ma isa juures külas, seega pole ma isast eraldunud ja ma olen kasvanud justkui alati kahe vanemaga. Mul on vedanud ja erinevalt paljudest on mul ka oma parim sõbranna, me teeme alati koos kõike ja ta ka ööbib väga tihti meie juures. Mu ema ei pane seda kunagi pahaks, ta lubab mul alati Stacey'ga (mu parima sõbrannaga) kõike teha. Ma tutvustan siis teile oma ema ka.


See on siis mu ema. Ta nimi on Sapphire. Perekonnanimi on tal muide minuga sama - Edwards. Sapphire Edwards ja Ermintrude Edwards. Sapphire on 40 aastane. Ta on palju tööl, aga ta töö on rohkem nagu ta hobi - talle meeldib kõik, mis seotud kunstiga. Ise on ta erialalt kunstiajaloo professor. Ta töötab siinses kunstimuuseumis ja vaatab üle kõik fotod, mis muuseumisse tulevad - näiteks kas DaVinci teosed on ikka DaVinci omad.. või on Mona Lisa võltsitud. Selle töö üle meeldib mulle tihti naljatada just sellisel kujul, nagu ma praegu tegin. Ta arvestab alati minu arvamust ja ta on ülihea ema. Õnneks pole ta ka liiga modernseerunud nagu teised emad - ta teeb ikka laupäevahommikuti pannkooke.. Aga samas on ta igati moekas ema, käib sõbrannadega ka vahest väljas ja siis on mul ka oma üksik aeg - ma kasutan seda alati hästi ära..

Igatahes, varsti ma kirjutan siis edasi.. Head päeva

Hei, teie seal! Teate, ma olin mingi.. eelmisel nädalal vist, jah, eelmisel nädalal, haige. Ja kui ma olin juba tervemaks saamas, sain ma Stacey'lt ühe väga hea uudise.. Niisiis.


Ma olin tõbine ja pikutasin voodis.. Mõlgutasin mõtteid ja mul oli väga igav, kuid ema ei lubanud mul enne päris terveks saamist käia ei õues ega ka mujal, nii ma siis passisin oma toas.. See oli küllaltki nõme. Varsti aga kuulsin ma, kuidas ema mind hõikab. "Trude, tule siia, Stecey helistab sulle!" karjus ta. Kähku krapsasin ma püsti ja ronisin alla redelist, kuni olin jõudnud alla telefoni juurde.


Selle telefoni kohta võin ma muide selle loo rääkida, et mu ema käis kunagi ühel disainimessil. Ta käis ühes telefonimüüja boksis ja ta armus sellesse veidrasse telefoni.. Muidugi ei ole see päris banaan, vaid ainult kujutis, sest nupud on seal peal nagu õigel telefonil. Igatahes, kui olin vajutanud rohelisele nupule, millega saab kõne vastu võtta, hakkas Stacey rääkima.

Stacey: Hei Trude!
Ermintrude: Tsauu.. nii tore, et sa helistad.. on vähemalt kellegagi rääkida!
Stacey: Ega mul ei ole väga kaua aega, aga ma helistan sulle õhtul veel. Praegu tahtsin öelda seda, et tead, kui ma koolis olin, siis tuli Brenda minu juurde ja kutsus mind ja sind oma sünnipäevapeole. Ja nüüd ma siis helistangi sulle, et kas sa tuled sinna? Ilma sinuta ma küll ei viitsi minna.. Niiet ma loodan väga, et sa tuled! See algab homme kell 20.00 tema juures..
Ermintrude: Ma pean empsi käest küsima, aga tead, kui sul tõesti kiire on, siis ma ütlen sulle, kas ma tulen, siis, kui sa MSN'i tuled, eks!
Stacey: Okei, tsau, kallii!


Ma panin toru hargile ja kõndisin diivani juurde, kus ma ema kõrvale istusin.


Lõpuks alustasin ma juttu. "Emps, kas ma võiksin homme Brenda sünnipäevapeole minna? Paluuunn... Ma olen ju peaaegu terve!" nurusin ma. Emps oli veidi imeliku näoga, kuid ta mõtles veidi järele ja ütles siis: "Ma arvan, et.."


"..kui sul homme juba hea enesetunne on, siis võid küll.. Aga seda vaatame homme, eks," lõpetas ta jutu.

Seda rõõmsat reaktsiooni, mis ma sel hetkel tundsin, võite mu näostki lugeda.


Kohe kalpsasin ma arvuti juurde ja vaatasin, kas Stacey on MSNis sees. Ja ta oligi!


Kähku kirjutasin ma talle, et ma saan tulla. Ka Stacey oli väga rõõmus. "Nii tore, jeee, saame siis homme kokku eks.. Ma helistan sulle lõunal!" ütles ta.

Ma sulgesin arvuti ja mõtlesin üles minna, et vaadata üle riided, mis ma homme selga panen.


Kähku ronisin ma üles puidust redelist, mis viib üles koridori.


"Hmm, need püksid on päris ilusad.. ja see pluus.. ma panen vist need," arutlesin ma omaette. Nüüd, kui riided olid valitud, tuli minna vannituppa, et vaadata üle soeng ja meik.


Ma vaatasin ja mõtlesin, mis värvides meik võiks tulla. Jah, meik võiks tulla hallides, sädelevates toonides või.. või virsik.. võibolla oleks see isegi sobivam.. mõtlesin ma.


Kuid kuna ma olin väsinud, vahetasin oma praegused tuduriided uute ja puhaste vastu ning olin valmis magama heitma. "Head ööd, emme!" karjusin ma veel alla, et emps ikka kuuleks.


Ma loodan, et homme tuleb hea pidu, mõtlesin ma, ja see oli ka viimane mõte enne unne suikumist.

Ma loodan, et teile meeldis ja mul läks üks pilt rõvedaks, kui ma neid lõikasin ja enam tagasi ei saanudki, niet, sorry kui mõnes kohas tegevus liiga kiirelt läks.

Ja kuidas läheb Ermintrude'il peol, saate teada, kui loete järgmist osa..