Helen Inglismaal, tulla järjekas. teine osa.

Kell 15.30. 1. päev, 23 august.
Noh, siin ma nüüd siis olengi, päevik.
Oma uues kodus Londonis.
Siin on kõik kuidagi nii vaikne.
Ma saabusin täna hommikul, lennukiga. Pikk lend oli. Ema veelö rääkis, et ma peaksin olema Inglismaal korralik..
Ma ei tea tõesti, mis soga ma hetkel ajan. Ma üritan siis rääkida sellest majast, kus ma elan.
See
on suurvägagi, tervelt 5 magamistuba ja iga magamistoa juures on
vannituba. Lisaks on veel meie majas konverentsituba ja kodukino.
Kodukino on tuba, kus on suur telekas, nagu kinoski ja siis veel
mugavad istmed, ning baar. Meil on ka 2 autojuhti. Martin ja Tom. Noh
ma räägin siis enda toast: see on roosa ja sinine. Isa veel ütles, et
see on tavaline inglise magamistuba, aga mulle see üldse ei meeldi. No
camoon tõesti. Ema sai õnneks mu murest aru ja lubas, et nädala jooksul
teeme mu toa ümber. Aga praegu on mu toas laud, riiul, voodi, kolm
akent ja vaip. Kotid on ka nurgas. Uksed viivad mul garderoobi ja
koridori. Ma tahaks pruuni tuba koos suure voodiga. Seda ma kindlasti
ei saa. Aga soovida ju ikka võib =).
Täna hommikul saabudes sõitsime
autoga mööda Foxon Street'i. Oh, need poed olid lihtsalt SUPER! Gucci,
mu lemmik asetses seal ka ilusasti.. Mamps lubas, et mõne päeva pärast
võin ma tulla siia ilusaid riideid vaatama. Ning noh siis me jõudsimegi
siia villa juurde. Eesti mõttes oleks see kindlasti villa, kuid paps
mainis, et Inglased peavad seda lihtsalt ajalooliseks majaks. Meie maja
asub Lor Streetil. Väga kaunis kohas. Meie maja lähistel on üks kena
park, mille nime ma veel ei tea. Minnes tagasi meie maja juurde, siis
räägin teile ema ja isa toast. Toas on suur voodi ja telku, mida ma
tahaks ka enda tuppa, aga kui mul on arvuti olemas pole probleemi.
Köök
on suur ja avar koos söögitoaga. Kuna emale meeldib kokkamine ja ta ei
tee sellest probleemi otsuistas isa mitte palgata kokka. Teenjaid ka
meil ei ole, ma poleks tahnudki, vastik on, kui mingi tädike käib su
toas, vahib su asju ja veel koristab su tuba. Noh, minnes jälle tagasi
kodu teema juurde on meil ka elutuba, niisugune vanas stiilis ja hubane. Mul on üks pilt ka sellest:

Ja minu vannitoast on mul ka pilt:


Noh, need pildid on küll natuke vanad, aga kõlbavad küll.
Täna õhtul läheme ema ja isaga restorani.
Ahh, mm, see pidi olema Londoni tipp restoran, ma ei tea, kuidas süüa miteme noa-ja kahvliga ja mis järjekorras neid võttagi .

Igatahes
on tore minna ema ja isaga restorani õhtustama, eriti siis, kui ema
ostab sulle päeval uue kleidi. Jah, ema on hetkel poes ja ostab mulle
uut kleiti. Igatahes ma nüüd lõpetan, kuulen, et ema tuli just koju.
Pean ruttama alla. Tsau!


Kell 22. 05

Tere päevik ma olen jälle kodus!

Restoranis oli jube lahe selle uue kleidiga.
See
on must ja hästi nunnu. Igatahes see on nagu ülevalt polo, aga lühikese
varukatega. Mulle on see kleit umbes põlveni. Jalas olid mul mustad
kontsad. Ma tundsin ennast justkui printsess, Ilus ja kaunis. Söögiks
tellisin ma Pikkapoissi koos kastmega, mille nimi mulle meelde ei
jäänud, siis salatit ja magustoitu. Salatiks oli Krevettid koos
mingisuguste juurviljadega, mille nimi mulle ka pähe ei jäänud.
Magustoiduks oli mul mingi mustika-vaarika kook vanilljekastme ja
jäätisega.
Suppi ma ei söönud, seal lihtsalt ei olnud ühtegi suppi,
mis mulle maitseks. Pärast seda, kui ma olin ennast täis puginud
teatasid ema ja isa ühe uudise, nimelt ma saan venna, päris oma venna.
Ma olin nii rõõmus, et pidin lakke hüppama. Ema olevat juba teist kuud
rase. Ja nüüd ma siis olengi kodus ja igatsen oma Eesti sõprade järgi:
Anni, Grete ja Liisi. Kui ma saaksin, siis ma kutsuksin nad külla. Ma
loodan, et mul avaneb see võimalus kahe nädala pärast, kui mul on
sünna. Igatahes homme pidin ma minema koos empsiga linnaga tutvuma.
Emps ei ole nagu minagi ennem Londonis käinud, eks me siis hakkame
Londonis seiklema. Oi näe, mamps tulebki, ta käsib mu kindlalt magama
minna, sest homme on juba seitsmest äratus. Igatahes bai ja homme ma
siis üritan jälle kribada. Seniks siis tsau!

11. okt. Lõuna
No nii päevik, ma pole ammu saanud kirjutada. Elu on lahe olnud, emme
on rase ja kool on mõnus. Mul on olnud juba sünnipäev ka. Selleks ajaks
läksin ma Eestisse. Kuid mis ma Eestist räägin, ikka Inglismaast
räägin. Mul on siin juba 2 parimat sõpra: Annie ja Louise. Mõlemad on
hästi sbralikud inimesed, sest nad võtsid mind kohe vastu. Kuid eile
ema nuttis millegipärast all korrusel. Kahjuks olid mul sõbrannad külas
ja ma mõtlesin, et ma ei tüüta teda. Me mõtlesime papsiga poisile
nimeks Ants ja tüdrukule Helena. Ahh, Inglismaa on SUPER! Mõne päeva
pärast läheme perekonnaga Wales'i. Aga nojah, ma lähen nüüd alla, emps
tegi söögi valmis.
Pärastlõuna
Issand päevik, ma ei suuda seda uskuda, emps ei ole rase. Enam mitte
vähemalt. Empsil kukkus titt ära. Ja see oligi põhjus, miks tal olid
kõhuvalud ja halb enesetunne. Emme ütles, et on olemas surrogaatema
võimalus, aga isa ei tahtnud seda, kahjuks. Mhh, mis ma siis nüüd
teen?! Emps ei taha uuesti proovida. Ja millegipärast ema ja isa
tülitsevad oma toas. Ahh, see kõik on nii keeruline, et ma ei oska
teile seda seletada.
Ma parem lähen välja ja kõnnin natuke ringi, kusagil.