Macie - 1. osa

Saage tuttavaks Maciega. Macie on kõigest 19. aastane äsja kooli lõpetanud tüdruk, kuid juba omab ta oma maja ja autot. Asi oli nimelt selles, et Macie vanemad tahtsid peale Macie gümnaasiumi lõpetamist, et ta läheks edasi ülikooli õppima, kuid kuna tal oli hoopis teistsugused plaanid oma eluga, siis ei võtnud ta oma vanemaid kuulda ning nood ei tahtnud Maciest enam kunagi midagi kuulda ning ostsid talle teise linna maja ning ka auto.
Nüüd on ta üksi elanud juba 2 nädalat, kuid kõik ei ole siiski nii nagu ta lootis. Nimelt ei ole ta endale ikka veel tööd leidnud ning see tundub ka üsna võimatu, sest absoluutselt kõik töökohad on juba hõivatud. Ning seoses sellega ei ole Maciel ka eriti raha, kuid kõik arved peab ta ise maksma ning ta juba hirmuga ootab kuulõppu, mil saabuvad talle arved. Ta loodab, et need on võimalikult väiksed, kuna raha on tal tõesti väga vähe alles. Ning lisaks ei ole Macie endale veel mitte ühtegi sõbrannat leidnud ning ta tunneb ennast õhtuti seal metsavahel väga üksiku ja kurvana.
Kuid Macie oli sellega siiski üpriski rahul, sest ta ei olnud kunagi oma vanematega hästi läbi saanud ning lõpuks sai ta oma elu elada nii nagu tahtis, mitte ei pidanud koguaeg vanemate pilli järgi tantsima.
Macie ootas oma elult palju rohkemat kui ülikool. Ta tahtis pidutseda ning omale mees leida ja niisama elust rõõmu tunda. Vanematega ühe katuse all elades, ei oleks ta seda kunagi teha saanud.

Siin maja Macie elabki. Väike, kuid ühele inimesele täiesti piisav. Maja üsna metsa sees ning Macie naudib seal elamist. Ta võib teha seal kõike, mis tal pähe tuleb, kuid puude varjust ei näe seda ükski teine inimene.



See on Macie magamistuba, ainuke tuba, mille ta siin majas ise sisustas, kõik teised jäid nii nagu need olid sissekolides. Ta oli üsna rahul oma toaga, alguses tundus see talle natuke tume, kuid nüüdseks on ta juba harjunud.

Köök on siis selline. Ta ei ole sellega väga rahul, kuid remontimise jaoks tal ka raha ei ole.

Elutoaga ka Macie väga rahul ei ole. See on üsna tühi, kõik vajalik on küll olemas, kuid siiski ei ole see Macie maitse järgi sisustatud. Raha saades võtab ta kindlasti esimese asjana käsile elutoa.

Ning viimane ruum on siis vannituba. Sedagi ei ole Macie ise sisustanud, kuid sellegi poolest meeldib see talle üpriski palju.
Nii palju siis Maiciest ja ta majast seekord. Rohkemat temast saate lugeda juba järgmistes osades.

"No ma ei saa aru noh. Mitte ühtegi tööpakkumist, mitte ainsamatki. Mis linn see on, ma ei saa aru noh." ütles Macie ühel ilusal laupäeva hommikul internetis töökuulutusi otsides iseendale.
Nüüdseks oli ta juba 3 nädalat siin linnas elanud, kuid ikka mitte ühtegi töökuulutust. See tundus Maciele juba imelik, kuid kuna see oli ka üsna väike linn, siis otsustas ta edasi otsida. Tal ei jäänudki tegelikult muud üle, tal oli raha ainult 200 krooni järel ning sellega saab heal juhul ainult nädal aega hakkama, kuid täpselt nädala pärast tulevad ka elektri ja vee arved, mis tuleb ära maksta.
Ka ei olnud Macie endale ühtegi sõbrannat leidnud, aga ega ta eriti ei olnudki üritanud. Enamasti tegeles ta töö otsimisega ja enda sisseseadmisega majja. Linnas käis ta vaid toidupoes ja vahest harva ka pargis.
"Ah tühja kah sellest tööst praegu." mõtles Macie ja lülitas arvuti kinni. Kuna tal oli tõesti igav ning tal ei olnud ka kellegagi suhelda, siis otsustas ta linna minna. Ta lootis, et äkki ta tutvub kellegagi ning saab endale tema kaudu töö. Noh nagu öeldakse, lootus on lollide lohutus.

Mõeldud-tehtud. Macie käis pesemas ning tegi ennast korda ja hakkas linna poole liikuma. Õnneks bensiini sai ta osta oma isa firmakaardiga, nii et sellega tal probleeme ei tulnud. Sellest veel puuduks, et ta peaks bensiini ka ostma oma raha eest.

Pargis ei tundunud esmapilgul kedagi põnevat olevat. Nii istuski Macie purskkaevu äärele ja jäi ümbrust vaatama. Tegelikult oli pargis rahvast küll - noored emad oma lastega, kuid need ei tundnud Maciest erilises vaimustuses olevat.
Maciel tekkis suur kihk purkkaevu seepi valada, sest sellest linnast oli tal juba tõesti kõrini, kuid ta hoidis ennast tagasi.
Kui Macie oleks iseenast saanud kõrvalt vaadata, siis ei oleks ta ilmselt äragi tundnud seda Maciet, kes siin oli. Varem oli ta olnud väga seikluhimuline ja lõbujanuline, iga õhtu oli pidu olnud. Kuid siin, Macie istus iga õhtu kodus, vaatas lakke ja igatses oma vana elu tagasi, eriti just oma sõbrannasid ja neid pidusid mis neil koos olid olnud.

Eemal nägi ta ühte vanemat meest malet mängimas. Maciel oli tõsine suhtlemis vajadus ning ta läks mehega tutvust tegema. Ka ta ise oli sellest väga üllatunud, sest tavaliselt nii vanade meestega ta ei suhelnud. Kuid igavuse peletamiseks oli Macie tol hetkel kõigega nõus.

"Tere. Minu nimi on Macie. Ma olen siin linnas suht uus." tutvustas Macie ennast ja surus mehel kätt.
"Oi tere kallike, minu nimi on Boyd, aga ma vist olen natuke vana sinu jaoks või mis?" naeris Boyd, "ning lisaks olen ma veel abielus ja mul on üks sinu vanune tütargi."
Macie naeratas talle vastu.

Mitte vist, vaid kindlasti oligi Boyd tema jaoks natuke vana. Mitte ainult välimuselt, vaid ka iseloomu poolest ning ka muidugi sellepoolest, et Boydil oli olemas naine ja täiskasvanud tütar.

Macie rääkis veel natuke Boydiga viisakalt juttu, kuid erilist huvi mees temas ei tekitanudki. Nii jättiski ta mehega viisakalt hüvasti, öeldes et tal hakkas kiire.

Ta ei olnud täna midagi söönud ning tühi kõht hakkas üsna tunda andma juba. Macie mõtles küll koju sööma minna, kuid teepeale jäi talle üks restoran ning ta otsustas sinna sööma minna.

Auto aknast nägi ta ühte suhteliselt ilusat meest restorani ees seismas, kuid selleks ajaks, kui ta auto pargitud sai, oli mees jõudnud juba ära minna. Sellest oli Maciel muidugi kahju kuna lõpuks oli ta näinud talle sobivat meest.

Ta ei lasknud sellest väga end heidutada ning hakkas söögikoha ukse poole kõndima. Eemal, põõsaste juures, nägi ta ühte meest kes justkui nagu oleks naeratanud talle, kuid Macie arvas, et küllap on tema taga selle mehe naine või midagi sellist.

"Tere. Ma nägin teid sealt eemalt, te tundusite väga kena olevat. Minu nimi on Leighton, sõpradele Leg." ütles mees.
"Tüüpiline naistemees." mõtles Macie ning naerates Legile.
"Minu nimi on Macie." vastas ta.
"Väga meeldiv tutvuda. Kas sa oled siin linnas uus? Ma nagu ei mäleta, et ma sind kunagi oleks näinud, kuid nii ilus tütarlaps püsiks mul ometigi meeles." rääkis Leg. Maciele tundus mehe jutt natuke kahtlasena, kuid ta oli ainuke inimene, kes Maciet täna märganud oli, lisaks oli ta mees ning üldse mitte kole mees.

Niimoodi mehega rääkides...

...ja naerdes sai Macie aru kui vale võib esmamulje tegelikult olla. Leighton oli tegelikult väga sõbralik ja tore mees ning ta isegi natuke hakkas juba Maciele meeldima.

"Kuule, see et kas sul nagu tüdruk ka on või?" küsis Macie kogeledes. Ta oli tahtnud juba tükk aega seda küsimust küsida, kuid kartis vastust kuuldes pettuda.
"Ei ole, aga sul poissi?" küsis Leg vastu.
"Eip, mul ei ole poissi." vasras Macie ning oli mõnes-mõttes Legi vastuse üle rõõmus, tal oleks siis ilmselt võimalus, kui Leg talle väga meeldima hakkaks.
"Nii et sa tuled siis minuga täna õhtul välja onju." ütles Leighton naerdes.
"Kuhu?" küsis Macie.
"Ujulasse." vastas Leg.
"Ujulasse?" küsis Macie imestunult.
"Ujulasse jap, mulle väga meeldib ujuda. Vaata et sa siis ujumisriided ka kaasa võtad ning saame kell kaheksa seal kokku, eks." rääkis Leg.
Macie oli natuke üllatunud sellise pakkumise peale, kuid ta oli nõus ning nad jätsid hüvasti.

Leightoniga rääkides oli Macie ära unustanud oma tühja kõhu ning nii ta telliski endale ühe hot-dogi ning asus seda suure isuga sööma.

Koju tagasi jõudes pani Macie oma juuksed patsi ning pakkis ujumis asjad kokku. Seejärel asus ta ennast peeglist vaatama.
"Appi, milliseks mu näonahk jälle läinud on, nagu oleks jälle teismeline." rääkis Macie omaette.
Kuna kell oli juba pool kaheksa ning Maciel kõik asjad koos, asuski ta minema.