Life Story - 1

1.OSA



See siin on 20 aastane Lilly. Ta elab oma kiusliku emaga ikka veel sama katuse all. Isa on tal surnud ja õdesid ega vendu tal kah pole. Lillyl on ka enda poiss Henri kellega nad on olnud koos juba 2 aastat. Lillyle pole Henri tegelikult kunagi eriti palju meeldinud, aga Lilly emale Fanicale jälle Henri kõvasti meeldib. Ta soovib tervest südamest et Lilly ja Henri abielluksid, hankiksid ühise maja ja saaksid hunniku beebisid.

FANICA: Sa abiellud Henriga ja jutul lõpp. See on sinu saatus. Mina olen otsustanud nii. Henri on korralik, kena, tubli härrasmees, sellist ei leidu kuskilt mujalt. Sa peaksid olema õnnelik!

Nii Fanica ütleb alati.



Paremal on Fanica, ehk siis Lilly ema. Vasakul on Lilly ema parim sõber Bay.

BAY: Millal Henri ja Lilly siis abielluvad?
FANICA: Küll kohe see aeg kätte jõuab. Lilly ja Henri jäävad elu lõpuni kokku ma ütlen sulle mu kallis sõber. Henri on korralik mees.



FANICA: Kuhu sa nüüd lähed?
LILLY: Me näeme Henriga pargis...
FANICA: Ole siis korralik ja ära aja talle mingit lolli ila suust välja onju!?
LILLY: Ma olen 20 aastane ja ma saan ise otsustada mis ma teen. Ma imestan et ma veel sinuga ühe katuse all elan.



LILLY: Ma lähen varsti hulluks...



Lilly tundis, et teda ei huvitanud Henri. Ta tahaks Henri maha jätta, aga mis ema ütleks? Lilly teab, et ta ema ei annaks sellel elu sees juhtuda.

HENRI: Me oleme juba päris kaua koos olnud.
LILLY: Jah...
HENRI: Mis sa täna õhtul mõtled siis teha?
LILLY: Ei tea, eks siis on näha.
HENRI: Mis sa mõtled kui..
LILLY: Kui mida?
HENRI: Hakkaks varsti otsima ühist maja. Ostaksime ilusa suure maja mere lähedalt. Käiksime hommikul kahekesi jalutamas, äkki isegi hangiks mõned lapsed majja, siis...
LILLY: Rahune nüüd Henri. Ma ei tea.



Enne kui Lilly läks koju nad seisid purskaevu juures ja ajasid niisama juttu.



Kui Henri suudles Lillyt, sündis Lilly sisse külm tunne. Talle ei meeldinud see asi üldse.



Koju minnes Bay ja Lilly ema mängisid ikka veel kabet. Nad olid nii enda mängu sisse elanud, et ei kuulnudki kui Lilly saabus koju.



Lilly vajas präegu kõvasti seltsi, niiet ta kutsus külla enda hea sõbra Hayley.



LILLY: Mida ma teen Hayley? Ma ei taha Henriga koos olla.
HAYLEY: Jäta ta maha ja kõik.
LILLY: Aga ma kardan.
HAYLEY: Ära karda, ma olen sulle ju alati toeks. Ega su ema ei saa ju otsustada kellega sa käid.
LILLY: Ma tean, aga mu ema seda ei tea. Ta mõtleb päriselt kah et ta otsustab kõik mu elus. Ta ei lase mind siit majast väljagi.
HAYLEY: Sa pead selle asja su emaga üks päev selgeks rääkima!



LILLY: Jääd äkki täna siia ööseks? Läheks õhtul kinno ja nii. Mul on präegu tõesti nii raske...
HAYLEY: Mulle sobib väga hästi. Ja usu mind, kõik saab veel korda!
LILLY: Aitäh Hayley, sa oled tõeline sõber.



Varsti hakkas õhtu saabumba ja tüdrukud suundusid kesklinna.



Esmalt nad otsustasid minna kinno ja vaadata mingi hea komöödia.



Pika filmi järgi läks kõht tühjaks, niiet sammud viidi linna parima restorani poole.



Tore õhtu ja maitsev toit aitasid Lillyl unustada kõik mured, kuid vaid hetkeks.



Kui tüdrukud jõudsid koju oli igalpool juba vaikus ja rahu. Kell oli 01:10. Köögi lauas istus kuri Fanica.

FANICA: Lilly, tule istu siia.

Hayley läks võimalikult tasakesi üles.



FANICA: Ma olen nii pettunud sinus...
LILLY: Miks? Mida ma olen teinud?
FANICA: Vaata mis kell on noor tüdruk. Kõik normaalsed inimesed magavad juba sellel ajal. Aga sina, sina peab väljas veel jokutama ja jooma.
LILLY: Ise sa kah veel ju ei maga. Ja kas ma ei saa enda sõbrannaga natuke aega koos veeta. Ma olen 20 aastane, miks sa oled selline. Miks sa ei või olla nagu teinegi normaalne ema...
FANICA: Kõik, nüüd aitab. Ma ei viitsi seda su lolli juttu enam kuulata. Äkki Henri saab sulle ajud pähe torgata. Henri on korralik!
LILLY: Mine siis ja abiellu ise selle kuradi Henriga. Mul on tead juba kõriauguni!

Lilly tõusis laua tagant püsti ja sammus enda tuppa.



HAYLEY: Noh?
LILLY: Mu ema on hull.

Tüdrukud jäid magama.



Saabus varajane hommik. Kell oli 06:00. Lilly võttis külmkapist eilse ema tehtud hernesupi ja sõi seda. Kõikjal valitses vaikus. Kuid äkitselt keegi koputas uksele.



Ukse taga oli ei keegi muu kui Henri ise.

LILLY: Mis sa sellel ajal siin teed?
HENRI: Ma läksin just tööle ja sõitsin siit mööda ja nägin et teil tuled põlevad. Niiet otsustasin läbi astuda ja küsida ühte asja. Ma ei suutnud lihtsalt enam oodata.
LILLY: Eem, Henri. Ära parem küsi.
HENRI: Eh, miks? Ei, ei. Lilly, vaat. Ma armastan sind.
LILLY: Heh.



HENRI: Kas sa tuleksid mulle naiseks?
LILLY: ...



Ja samal ajal vaatas aknast ei keegi muu kui Lilly ema Fanica.
__________

Loodan et teile meeldis mu loo esimene osa =)

meeldis ja minu meelest mängisid mutid malet

JÄTKU!!

mina ei tea kas see on male või kabe : D heh :'D
aga muidu suuuuur aitäh =)

Mis seal vahet on mis nad mängisid

Aga muidu ülihea jutt ja pildit on siis hästi pildistatud ja üldse hea graafikaga ja üldse on kõik super!

Uut

heh väga tore on lugeda häid kommentaare, tänan

See on nii hea jutt!! Sa pead seda kohe jätkama!

Väga hea jutt on tõesti. Oootan uut osa.

Jätka, kahjuks on mul mõned pildid poolikud!

Kahju jah AnnuMušii :I
Aga muidu ma tänan teid kõikki =)

Väga hea jutt! Graafika on super jakõik! Jätku kiiresti :].

aww, tänkjuu

Väga hea jutt, uut!

Tänks Täna tuleb arvatavasti siis juba teine osa

Reeli, paluksin uut osa!

Täna tuleb uus osa

Minu arust väga super jutt!!!!!
Tee kähku tessat osa!!

See oligi ju esimene osa? Nüüd on teist oodata.

Sorri mul ajud pehkinud...

Aitäh kommentaaride eest, 2. osa on üleval