Kate - Esimene osa

Kate'i päev algas täiesti tavaliselt. Ta istus arvutis ja rääkis inimestega erinevates jututubades. Järsku aga hakkas mingi mees nimega Gary temaga rääkima.

Gary: Hei!
Kate: Tere.
Gary: Sa elad ka Riverblossom Hills'is, jah?
Kate: Elan jah, vahva kokkusattumus!
Gary: On jah. Kuule, peole tahad tulla?
Kate: Mm, ma ei tea kas sind usaldada..
Gary: Usalda ikka! Pidu toimub 75 Mountain Pass Road'il. Kell 16.00 algab, lõppeb öösel.
Kate: Eks ma vaatan siis, kas tulen..
Gary: Loodan, et tuled ikka. Ma pean nüüd minema, tsau.
Kate: Tsau..

Kate oli enne Gary'ga niisama suhelnud, aga mitte privaatselt. Ta arvab, et see mees võib päris tore olla. "Hea küll, ma lähen siis sinna peole ka," rääkis Kate omaette.


Ta lahkus jututoast ja sulges arvuti.


Ta vaatas ennast peeglist. "Mu juuksed on nii mustad.. peaksin vannis ära käima ja uue meigi tegema," rääkis ta.


Peagi oli ta juba vannituppa sisenenud. Ta kavatses vanni minna.



Ta lasi vanni kuuma vett täis ja läkski juba. "Oh, nii kuum vesi, peaksin vist külma juurde laskma," mõtles ta. (loodan, et pilt liiga paljastav ei ole)


Pärast poolt tundi vannis ligunemist võttis ta ette meikimise.. "Mis ma teen siis? Jumestuskreemi, ripsmetušši, lauvärvi, põsepuna, huuleläiget," mõtles ta ja asus tegema.


"Issand, kell on juba 15.30," ehmus Kate, kui oli kella vaadanud, nii, et terve maja kostus. Ta jooksis kähku telefoni juurde ja tellis takso. Taksot ootas ta telekat vaadates.


Seda sai ta aga vaid mõne minuti vaadata, sest peagi oli takso kohal. "75 Mountain Pass Road, palun," ütles ta, kui oli taksosse sisenenud. Millegipärast ehmus taksojuht nii ära, aga ta ei öelnud midagi. Hakkas vaid sõitma.


Kohale jõudes nägi ta pehmelt öeldes ühte kentsakat majakest. Ta ei mõelnud küll, et pidu toimub sellises kohas, kuid siiski sammus ukse poole.


Enne sisenemist vaatas ta ennast oma heast sõbrast taskupeeglist üle. "Okei, sobib," ohkas Kate, kui oli veidi juukseid kohendanud.


Sisse astudes ehmus ta päris ära.


Nii nagu ka väljast, oli maja ka seest kentsakas ja üpris inetu, õnneks silmad ta kahte inimest.


Ta läks ühe mehega rääkima. "Kas siin toimubki see pidu?" küsis Kate. Mees pidi peaaegu naerma hakkama. "Ei, sa oled nüüd siin lõksus.. Me ei saa keegi välja siit.."


Kate mõtles, et mis tobedusi nad ajavad ja läks ukse juurde, et proovida seda avada. "Appi, uks on sulgunud!" kisas Kate. Mees seletas seejärel pikalt-laialt, et ka nendele räägiti mingist peost, nad olid kohale tulnud aga kui nad sisse olid astunud, sulgus uks nende järel. "Oeh, ma arvan, et keegi ikka lahti teeb selle ukse," mõtles Kate üpris muretult. Ta proovis endale hoopis tegevust leida. Laua peal olid kaks raamatut.


(vabandust, mul ei olnud muud võtta raamatute või ajakirjadena, kujutlege, et need mängud on raamatud) Kate asus ühte raamatut lugema. Varsti selgus, et see oli hoopis kellegi päevik.

18.07.1983

Olen siin olnud juba kaks päeva. Üksinda, igavuses ja hirmunud. Varsti ma põgenen. Avastasin just paar tundi tagasi ühe nurgaseina juures oleva prao. Toksisin seda ja lõhkusin, ning tundus, et kui tahta, läheb see päris lahti. Ma proovin siis, ja ega mul ei olegi eriti rohkem aega kirjutada.

Kate ehmus seda lugedes päris kõvasti, kuid kuna ta tahtsis väga sealt välja saada, hakkas ta majas ringi vaatama.


Ta saigi aru, et maja pole päris kastikujuline, seal on ka üks pisike nurgake.

Kas Kate leiab seina, kust välja pääseda? Kui ei leia, kui kauaks peab Kate sinna majakesse jääma? Loe järgmist osa, kui soovid teada saada!