Kell oli kaks öösel. Robertit ei olnud ikka veel kodus. Falabella oli köögis ja nuttis. Telefoni Robert kah vastu ei võtnud ja ka ta sõbrad ei teadnud mehest midagi. Falabella vaatas veel korra aknast välja ja siis läks magama.
Saabus hommik. Esikust kuulus norskamist. Falabella tõusis kiiresti diivanilt ja läks esiku ukse juurde. Seal Robert oligi, haises alkoholi ja suitsu järgi. Falabella oli õnnelik, et Robertiga oli kõik korras. Ta tõi magamistoast päevateki ja pani selle magavale Robertile peale.
Varsti oli lõuna käes. Falabella tegi köögis süüa ja kuulas vaikselt raadiot.
" Pane see kuradi möla kinni. " Ütles Robert ja tõmbas raadio seinast välja.
Falabella ei öelnud midagi.
" Sa teed jälle neid vorsti saiu vä? " Küsis Robert väga ülbelt ja vaatas külmkappi.
" Kurat, kus õlled on? " Jätkas ta.
" Vabandust, aga meil ei ole nii palju raha, et paremat toitu osta. Ja eriti mitte õllet. " Seletas Falabella kurva häälega ja viis leivad lauda.
" Mine siis tööle. Sa istud päevad ja ööd kodus ainult. " Lausus Robert.
" Kus sa ise eile olid? Ma ootasin sind koju. Ja tööd oled juba leidnud? " Küsis Falabella ja istus Roberti kõrvale lauda.
" Ei! "
Kell oli seitse õhtul ja Falabella vaatas telekat.
" Anna 300 krooni! " Ütles Robert.
" Ei anna. "" Mida? 300 krooni siia! "
" Kuhu sa jälle lähed? " Falabella tõusis diivanilt.
" Pole sinu asi. " Ütles Robert ja hakkas nagu midagi otsimas.
" Mida sa otsid? "
" Kus sul meie säästud on? " Küsis Robert ja kadus magamistuppa sahtleid sorima.
" Robert palun lõpeta. Mis sul viimasel ajal viga on? " Karjus Falabella ja lükkas sahtlid kinni.
" Kao eemale lits. "
" Lits? " Küsis Falabella suu lahti.
Saabus hommik. Robertit polnud kodus ja Falabellale oli tulnud külla ta enda ema Fionella.
" Tule meie juurde! " Ütles Fionella.
" Aga ma armastan teda. " Falabellale tulid pisarad silma.
" Ma armastan sind Falabella ja ma ei taha, et sa saaksid selle jobu pärast kannatada. "" Ema ... "
" Rahu. Tule minuga kaasa kohe präegu. "
" Eiei, ma oleksin ainult pind teie silmas. Ega teil kah ju nii kerge pole isaga. " Falabella pühkis pisarad silmist.
" Kullakene, muidugi me saame hakkama. " Naeratas Fionella.
" Ei, ma ei suuda teda jätta nii. "
" Aga me oleme alati sinu kõrval. Sa võid tulla meie juurde ükskõik millal. "" Okei ema. " Lausus Falabella.
Nad kallistasid ja siis oli Fionellal aeg minna.
" Ja pea meeles Falabella, kui ta sulle haiget teeb, siis sa lahkut siit. Ja see on juba käsk! " Lausus veel ema ukselt.
Mõne tunni pärast tuli koju Robert. Jälle purjus ja haises kõvasti. Roberti kulm oli lõhki.
" Issand mis sinuga on juhtunud? " Küsis Falabella murelikult ja läks kallistama Robertit.
" Kao ära. " Robert lükkas Falabellat nii kõvasti, et too kukkus tooli vastu ja sai põske väikse haava.
" Miks sa teed minuga nii? " Falabella nuttis.
" Lõpeta see pillimine. Sa õige naine ei oska olla? "" Ürita parem ise olla õige mees. " Falabella tõusis põrandalt ja tõukas Robertit.
" Sa tahad peksa saada lits jah? " " Mida sa ajad? "Robert hakkas naerma ja sügas mune.
" Tead mis me nüüd teeme? " Küsis Robert ja astus Falabellale täpselt silme ette.
Falabella ei vastanud midagi. Robert võttis Falabella sülle ja viskas ta suurdetuppa vaiba peale.
" Mida sa teed? " Küsis Falabella.
Robert hakkas tegema Falabella püksi nööpe lahti.
" Lõpeta! " Karjus Falabella ja hakkas nutma.
" Ma tean, et sa tahad seda. " Ütles Robert rahuliku häälega ja tegi endal püksi luku lahti.
Falabella lõi Robertit munadesse ja siis libistas end vaikselt ta alt ära.
" Sa veel maksad selle eest! " Karjus Robert.
