See kõik algas ainult ühest unenäost [3.osa]

5.päev

Öö möödus, saabus hommik. Esimese asjana, mis Berla üldse teha suudab, on kõvasti nutta. Ta nutab, eelmisel päeval näole jäänud ripsmetušš määrib ta näo. Korraks peeglisse vaadates näeb ta ennast - sassis juustega tüdrukut.
Rõve. Mõtleb ta, joostes vannituppa ning hiljem end korda tehes. Ta paneb selga tumedad riided, Berlal ei ole tuju näha ühtegi kirevat värvi oma garderoobis. Vastikud kaltusd. karjub tüdruk läbi pisarate, tõmmates kapist välja silma hakkavad riided ning rebides need puruks. Siis kukub ta potsakile maha!

(ma tean, et ta ei tundu eriti kurva näoga siin, sorri:D)

Uksele koputus - ema astub sisse!

Ema: Tsauki kullake... su silmad on punased ja paistes, kas sa nutsid?
Vastust ei tule.
Ema: Räägi minuga, Berla, mis on juhtunud?
Märgates maas puruks rebitud riideid, tahab ta otsemaid vastust oma tütrelt.

Ema: Mida sa nende riietega tegid?
Vastust ei tule ikka.

Ema: Ära vahi seda põrandat koguaeg. Vasta kui ma küsin. Hakkasid järsku moedisaineriks? Lõhu riideid, mis oma raha eest ostad!!
Berla tõuseb püsti.

Berla: Jää vait! Ma kaotasin oma parima sõbranna, poiss, kes mulle meeldis ütles mulle ära, kõik sellepärast, et ma ei tea, kes ma olen ja ma käitun nii nõmedalt.

Ema: Ahh, lõpeta see tüüpiline pubeka jutt, palun. Ära hakka selle jamaga pihta.

Ema lahkub.

Tüdruk vaatab pilti, kus ta on koos Amandaga.
Berla: Amanda, sorry. See kõik oli minu viga.
Pisarad voolavad uuesti üle tema põskede. Need on tohutult suured, mitte kunagi varem pole Berla niimoodi nutnud. Lõpuks saab ta aru, et sellel pole mingit mõtet.
Berla: Ma ei saa tänast päeva raisku lasta. Mul on ju veel sõpru.
Ta läheb msni ja hakkab Jölluga rääkima.

Berla. Mmmiks?? says:
Tsau, kuule sa välja viitsid?
Jöllu...korralik mällermees says:
Ikka jah, kohe või?
Berla. Mmmiks?? says:
Mhmh. Saame kokku pargi lähedal.
Jöllu...korralik mällermees says:
No dvj.

Koha peal

Jöllu: Jouh, sa pole mind kunagi niimoodi välja kutsunud, kust nüüd äkki selline huvi?
Berla: Niisama. Lähme jalutame kuskil, pargis või ma ei tea. Igav on ju kodus ka passida.

Kõndides pargi poole jõudsid sõbrad paljustki rääkida ja rohkelt naerda. Kohale jõudes märkab Berla midagi, jäädes ühte kohta pingsalt vahtima, märkamata ühtegi viibet, mida Jöllu tegi.

Taaskord voolavad pisarad üle põskede.

Berla: Sorry, ma pean minema.
Tüdruk jookseb minema.

Jöllu tahab veel midagi küsida, kuid ta ei saa millegist aru ning jääb lihtsalt keset parki seisma.

hea, selline põnev , uut..

Juba läheb põnevaks EDASI KINDLASTI !

juba põnevam ja
ootan uut

Hästi hea .

Ootan uusi osi : ).

Aitähh teile

päris hea& ootan uut

Väga hea, uut

Hmm.. Kas Amanda ja Tony suudlesid, eks... Aga muidu oli päris lahe osa. Berla toa tapeet on megailus.